Head hariduspõllu kündjad!
Olen mitmel aastal püüdnud teid selsamal sündmusel liikuma panna – vahel sõna otseses mõttes, vahel küsimustega. Tänavu on see teisiti lahendatud. Pead peaksid kõigil mõtlemisest juba kuumad olema ning kuna peagi astub lavale peorokibänd, siis küllap pannakse ka jalad liikuma.
Möödunud aastal tõin välja, et viimase viie aasta jooksul on Hiiumaal lasteaiast kooli läinud keskmiselt 66 last. Järgmisel nädalal alustab saarel kooliteed täpselt sama palju – 66 last.
Lasteaedades on 77 koolieelikut.
Põhikooliõpilaste arv on ajapikku veidi langenud. See püsib 600 ja 700 vahel, kuid nüüd juba märksa lähemal esimesele kui teisele numbrile. Lasteaialaste ja gümnaasiumiõpilaste arv on olnud stabiilsem – vastavalt ligikaudu 330 ja 150 lapse ning noore tasemel.
Kevadel põhikooli lõpetanute järgmised valikud on selle nädala seisuga samuti teada. 22 noort on valinud kutsekeskhariduse ja 57 gümnaasiumi. Kuus noort ei ole veel õppima asunud või ühegi kooli nimekirjas kinnitatud.
Nende arvudega peavad oma tegevusi kavandades arvestama lasteaiad, koolid, huvikoolid, noortekeskused ja kõik teised haridusellu panustajad. Iga arvu taga on laps või noor, tema võimed, ootused ja tulevik.
Arvud annavad meile enam-vähem püsiva raami. Kõik muu selles raamistikus on aga kiires muutuses. Meie ülesanne ei ole üksnes reel püsida, vaid muutusi mõtestada ja ise targalt juhtida.
President Lennart Meri ütles 2001. aasta kooliaasta alguse kõnes: „Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga käib koos, käib natukene kiiremini kui maailm.“
Juhtide meisterlikkus seisneb selles, kuidas siduda seni hästi toiminud tegevused uute lahendustega. Peame tunnistama, et seni tehtust enam alati ei piisa. Tuleb leida uusi ja nutikaid lahendusi.
Üha rohkem tuleb mõelda lõimitud õppele ning formaal- ja mitteformaalhariduse päriselt sidumisele. See eeldab ühist arusaama, oskuslikku juhtimist ja aega koostööks. Siin on üha kaalukam roll noortekeskustel. Meil on vedanud: meie noorsootöötajad on avatud uutele ideedele ning lahendustele orienteeritud eluvaatega. Aitäh teile selle eest!
Muutusi ei saa teha kõhutunde najal. Haridusasutused kavandavad oma arengut üha enam tõenduspõhiselt ning arengukavad valmivad eri osapoolte koostöös. Uuel õppeaastal on nii koolides kui ka lasteaedades tähelepanu keskmes õppekavade ajakohastamine.
Tänaseks on loodud võimalus ja süsteem vanemõpetaja karjääriastme taotlemiseks. Esimesed teerajajad on olemas. Hiiumaal on üks atesteeritud koolijuht ja üks meisterõpetaja. Loodan, et see rida pikeneb jõudsasti.
Asutuste pidaja vaates on meil viis sisulist fookust: MATIK-õpe, Hiiumaa õpe, sotsiaal-emotsionaalsed oskused, karjääriõpe, laste ja noorte lugemisharjumused.
Need ei ole viis eraldi sahtlit, vaid moodustavad ühe terviku: noore, kes tunneb oma kodusaart, oskab lugeda ja mõelda, kasutada oskuslikult tehnoloogiat, teistega koos tegutseda ning oma järgmist sammu kavandada.
Septembris avaneb koolidele ja lasteaedadele Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi murdekeeleõppe toetusvoor. See loob täiendava võimaluse tuua hiiu keel ja kultuur veel enam meie haridusasutustesse.
Septembris alustab meil ka täiesti uus kool. HIIG+.
Kasutan teadlikult seda nime, mitte ametlikku nimetust, sest mulle meeldib vaade, et keskendume võimalustele, mida uus tervik meile pakub. Pühendunud ja pädevad inimesed on ka uues kehas jätkuvalt olemas. Seetõttu on olemas ka kõik eeldused, et kool hästi käivituks ning talle pandud ootusi õigustaks.
Taristu on küll vaid kest, kuid väärt sisu vajab ja väärib ka väärikat keskkonda.
Haridustaristu uuendamisega jõuame peagi saarele ringi peale tehtud. Suvel algas Palade lasteaia renoveerimine ja laiendamine. Septembris on vallavolikogu ees Kärdla uue lasteaiahoone ehitamise otsus.
Haridusasutused on saanud valla väikeinvesteeringutest kõige suurema osa. See on olnud teadlik valik, sest just need tööd mõjutavad laste igapäevast keskkonda.
Suuremõisa lossikompleks on paberi peal riigi vara. Emotsionaalselt peame seda aga meie omaks. Ja see on hea lähtekoht, et leppida koostöös riigiga – eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga – kokku lossikompleksi edasine haldamine. Arutelud on jõudnud sinna, et eeskujuks võiks olla SA Hiiumaa Muuseumide toimimismudel.
Õpikeskkonda kuulub ka see, mis tuleb köögist ja jõuab iga päev laste taldrikule. Värske Eesti koolitoidu uuring kinnitab, et Hiiumaa lapsed hindavad koolitoitu kõrgelt. Kõige kõrgema hinde – 8,5 punkti 10st – said meie sööklatöötajad. See on tunnustus, mis väärib valjusti välja ütlemist!
Kui suudame pakkuda tervislikku, kohalikust toorainest valmistatud ning laste endi poolt hinnatud toitu, toetab see ka kõike muud, mida haridusasutustes teeme.
Lõpetuseks mõned märkamised.
See, kuidas meie haridusasutustes on tuletorni teema-aastat mõtestatud ja ellu äratatud, on olnud imetlusväärne. Kui oleksime seda loomingulisust ette aimanud, oleksime lõpuaktustele ja näitustele pileteid müünud.
Müts maha nende õpetajate ning juhendajate ees, kes viivad lapsed majast välja – koos kogu vastutuse, lisatöö ja logistilise saginaga. Te teete seda selleks, et pakkuda elulisi olukordi, avardada laste maailma ja muuta õppimine huvitavamaks.
Aitäh teile, kes te õpetate ja kasvatate.
Aitäh teile, kes te märkate, toetate ja julgustate.
Aitäh teile, kes te panete toidu lauale, hoiate majad puhtad, soojad ja toimimas.
Päris lõpetuseks üks väike palve. Või õigupoolest ettepanek sõlmida kokkulepe.
Direktorid olid juba peaaegu nõus. Ja „peaaegu nõus“ on teatavasti nõusoleku kõige ohtlikum vorm – sealt võib asi päriselt teoks saada.
Me kõik vähemalt tahaksime, et täiskasvanu töö mahuks tööpäeva sisse. Sama õiglane on küsida, kas lapse töö võiks mahtuda koolipäeva sisse.
Teeme esimese sammu.
Lepime kokku, et 2026/27 õppeaastal nädalavahetuseks koduseid ülesandeid ei anta.
Nädalavahetus jäägu perele, sõpradele, lugemisele, liikumisele ja lihtsalt olemisele.
Ka puhkus toetab õppimist.
Aitäh teile selle eest, mida te iga päev Hiiumaa laste ja noorte heaks teete!
* tervitus õppeaasta avakogunemisel 28.08.2026
