Üks-kaks-kolm

Eelmise nädala teisipäeva õhtul vaatasime hoolekoguga läbi rahuloluküsitlused ning tegime kokkuvõtted. Läks üle kahe tunni, aga arvan, et asja ette. Tõsi- eeltöö oli ju ka. Muutsime veidi sisu, õpilastel süsteemsemaks, lühemaks, lapsevanematel kaasajastasime, andsime võimaluse osadele küsimustele vastamata jätta. Lisaks tehniline pool ehk küsitluse kui sellise loomine. Aga ikkagi, kulutatud tunnid on minu meelest asja ette läinud. Pean oluliseks, et kas õpilased ja lapsevanemad saavad aastale ja koolile omapoolse hinnangu anda. Tagasiside on oluline tegemaks järeldusi ja et areneda.

Kolmapäeval oli koolis tutipäev. Mulle meeldib lähenemine, et noored ise panustavad. Õpetaja roll on suunata, toetada. Sisu ja põhiosa tuleb õpilastelt. Rõõm, et kaheksandikud selle rolli hästi vastu võtsid ja ma arvan, et päev läks korda. Õhtul trennid Käinas. Maikuu kaks viimast nädalat asendasin seal Mariot. Suht väsitav on peale tööpäeva ja trenne Emmastes (tõsi, õnneks on siin kaks treenerit ja koormust võimalik jagada) veel teise kooli sõita. Aga samas, kui trenn korda läheb ehk lapsed lustivad ja positiivset tagasisidet annavad, siis see annab jällegi energiat.
Neljapäeval algklasside olümpiapäev. Suurepärane ilm andis juba alguses positiivse fooni, mille najal kordaminekuterohke päev toimuda sai. Loomulikult on vahva ja rõõmustav, kui õpilased medaleid võidavad. Veel enam läheb aga korda, kui suudetakse ennast ületada või vähemalt enda tippmark alistada. Ja seda suutsid meie õpilased korduvalt. Oli lausa lust sel päeval Emmaste kooli õpetajana Kärdlas olla. Samas olulised õppetunnid jätkusid ka bussis. Ehk et ka medalita jäämisest on võimalik palju õppida ning neljandast kohast rõõmu tunda, kui õigesti asjale läheneda. Õhtul volikogu. Sellest olen põgusalt kirjutanud juba.

Ka nädalavahetus on siit infokilluna läbi käinud.

Matkapäev esmaspäeval andis aimu Kaleste ranna veetemperatuurist- polnudki hull. Vaatamata tugevalt tuulele. Lisaks oli tore näha, et nii Rebastemäel kui Vanajõeorus on matkajate heaolu nimel vaeva nähtud. Polnudki sinna viimasel paaril aastal astunud.

Teisipäeval omakultuuripäev ja kehalise kasvatuse ainesektsiooni koosolek. Esimeses oli roll nautida, pilti teha ja pannkooke süüa :) Teise puhul sai ametlikult selgeks, et jään sektsiooni etteotsa. Mõned vajalikud teemad sai läbi räägitud ning võistluskalendrile alus pandud. Eilseks jõudsin selle ka valmis viimistleda. Arvan, et oleme 2015/16 õppeaasta plaanide osas kõige varasemad ärkajad.

Kolmapäeval sai õppeaastale põhimõtteline joon alla. Klassijuhataja tund ja aktus. Õhtul sporditeemaline laiendatud komisjoni koosolek. Eks mul olid omad ootused-lootused, samas püüdsin võimalikult vähe rääkida ja rohkem teisi kuulata. Paar uut ja arutamist väärt mõtet kerkis. Näiteks millele võiks spordikompleksis panustada, mille ümber asi käima panna. Selge seisukoht- õnneks ootustega kooskõlas- kujunes ka välja. Eks näis, kas ja mis vallamajas arutades välja kujuneb.

Eile Saarnakil väärtuseid otsimas. Oli vahva päev. Kinnitasid ka sõidu eel kõige pessimistlikumalt meelestatud olnud kolleegid. Üsna raske on end kohe õppeaasta lõpus mõttetööle sundida, aga valitud meetodid ja keskkond soodustasid seda igati. Õhtul riviõpe Võidupüha paraadiks. Sain hästi aru, et ajateenistusest on juba üksjagu möödas :)  Ehk et "karbis" sees olles ei ole probleemi kaasa sammuda. Rivi ees- jälgides marsisammu ja selle õiget rütmi ning samaaegselt käskluseid andes- kippus asi kohati lonkama. Õnneks on õhkkond hea ja vaba. Aega paraadini ka veel piisavalt.

Täna hommikul viimane, hästi rahulik, trenniots. Päeval KT/NK laagris Kõpus. Kõik sujus. Õhtul tagasi kodus. Nüüd puhkus ja homme Hiiumaa maratonile. Viimasel nädalal-paaril olen panustanud trenni osas korralikule magamisele :)  Tavaelu ja selle tegevused pakuvad piisavalt võimalust ringi askeldada, et seda ka trennina võiks võtta. Ideaalis võiks isikliku rekordi joosta ja hiidlastest esikolmikus olla. Aga peamine, et saaks finišis öelda, et andsin endast parima.