Maraton

Jooks joostud.

Aeg 1:47:41 ja koht 25.

Eesmärgid sain täita osaliselt. Arvan, et võisin finišisse jõudes rahule küll jääda. Paras eneseületamine see lõpuosa oli. Aga eks see ongi üks mõte, miks (pool)maraton ette võtta. Et end proovile panna. Et end ületada.

Aeg oli oodatust nõrgem. Näiteks 2012 jooksin sealsamas 1:47:22, aasta hiljem 1:49:10 ja eelmine aasta 1:48.50. Nii vaadates ei olegi midagi häda. Üsna ühte auku ja parem kui möödunud aastal. Samas poole distantsi peal olin vist kümnes, aeg usutavasti ka päris okei. Seal vaatasime, et nüüd on kergem osa ees :)  Kuni 15nda kilomeetrini oligi. Aga sealt edasi olukord muutus. Kui esimese poole sain kiireima naise nö jänes olla, siis nüüd pidime osad vahetama. Kaks kilomeetrit liipasin Anni tempos, siis võttis reied kangeks. Mida edasi, seda kangemaks. Natukene enne täismaratoni 40 km märki ehk kui lõpuni oli jäänud 2+ kilomeetrit, utsitasin Annit üksi edasi jooksma. Et naiste esikoha osas kindel oleks. Ja need viimased kilomeetrid- õnneks ainult ülesmäge- olid ikka paras võitlemine. Pakun, et selle lõpuga kaotasin oma 4-5 minutit ja kümmekond kohta. Ei teagi, kes läksin liiga suurt kala püüdma ehk liiga head aega jooksma või olin valesti treeninud, aga lõpuni jalad ei kestnud.

Ent nagu ma alguses juba kirjutasin. Mis seal ikka nutta. Distants sai läbitud, seisma ei jäänud. Raja äärest, eriti joogipunktides, ergutati tublisti. Positiivne päev siiski.

Ja tore on tunnetada, et ka töökollektiiv on sportlik. Matemaatikaõpetaja Margus sõitis jalgrattaga Kõppu, et oma lastele kaasa elada, inglise keele õpetaja Gerda läbis samuti poolmaratoni.

Õhtul saun küdema ja "lõdvestuseks" rahvaliigat mängima :)  Ega palju liikuda ei tahtnud ja polnud ka vajadust, teine poolaeg täitsin hoopistükkis väravavahi rolli.

Täna hommikul oli keeruline voodist tõusta. Aga nüüd jalad juba liiguvad :)  Suund liigamängule. Ja õhtul peaks veel tantsima.