Aega päris täpselt ei tea. Aga 1:50 ja midagi veel peale (usutavasti nii sekundeid kui minuteid).
Esimene kolmandik oli tuulevaikus, mõne nurga alt oli päike soojem, teisal veidi vähem häiriv. Neli kiiremat valisid kohe paarisaja meetri jooksul teistest märksa kõrgematasemelise tempo ja läinud nad olidki. Viimane kord tekkis silmside Vaemla sillal. Jooksime kuuenda-seitsmendana, kaks jälitajat kohe tuules. Vaemla joogipunktini oli täitsa tore liikuda :)
Pööre Käina poole tähendas, et tuli liikuda päikese käes ja päikese suunas. Mind, suurt ja kandilist meest :) häiris aga rohkemgi vastutuul. Selle osa liikusime viiekesi. Käina ujula joogipunkti jõudes oli tunda, et vastutuul ning päike on suutnud "toredat liikumist" talutava liikumiseni kahandada.
See punkt tähendas, et pool distantsi on läbitud. Kuni Luguse-Orjaku teeristini jätkas tuul vastutöötamist. Sinnamaani olime ikka viiekesi. Ent edasi, kui tegelikult olud paranesid, hakkasid aegamööda vahed sisse tulema. Nüüd oli tuul küll külje pealt ja hiljem osaliselt isegi tagant. Ent mida siin vaja oleks olnud, oli joogipunkt. Seda tuli aga Orjaku sadamani oodata. Päris mitu kilomeetrit. Pikka kilomeetrit.
Orjakusse jõudes andis selgelt tunda, et vedelikupuudus on. Kaks topsi sisse, pool pähe ja edasi. Tahaks küll öelda et täiskäigul. Aga pigem tasa ja targu. Samas sel hetkel see vist oligi täiskäik.
Ja nii lõpuni välja. Jalad olid taaskord kanged. Samas kui võrdlen, siis vist mitte nii kinni kui Kõpus. Aga eks seal olid viimased kaks kilomeetrit ka puhtalt mägironimine.
Duši all avastasin, et lühikeste pükstega jooksmine on jälje jätnud. Selge sokirant päevitus jooksu ajal sisse :)
Kokkuvõttes olen aga siiski rahul, et poolmaratoni läbi jooksin. Teist nädalat järjest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar