kolmapäev, 4. mai 2016

Päike

Üsna mõnus ja sportlik nädalalõpp oli. Või vast just sellepärast oli mõnus, et see sportlik oli.
Füüsiliselt vähem nõudlikest tegevustest. Nagu juba kirjas, siis volikogu istung möödus seekord õige rahulikult ja kiirelt. Jalgpalli rahvaliigast või õigemini selle koordineerimisest katsusin sel aastal eemale hoida, aga püüdis mind ikka kinni. Mingil määral tulin Allasele vastu ja saime siiski Hiiumaal selle liiga tööle.
Laupäeval olin maakondliku eakate kevadpeoga seotud, (võib-olla isegi ootamatult) särtsakas programm oli kokku saanud ja üritus kestis kauem kui esialgu välja kuulutati. 
Mis omakorda tähendas, et mul tuli lõpusõnad sportlikus vaimus lausuda ja otsejoones õue kergejõustikustaadionile suunduda. Kiirelt teised riided selga ja lühike soojendus tehtud, algas viievõistlus. Ise tundsin küll, et targem olnuks eelmine päev kehalise tundides vähem õpilastega kaasa teha harjutusi või lihtsamad harjutused mõelda :) ehk reied olid veidi kanged. Aga võistlus sai tehtud. Tõsi, maailmarekordist ja isegi Eesti rekordist jäi palju puudu :)
Järgmisel päeval loobusin esialgu kavas olnud Kärdla linna jooksust. Hoidsin end jalgpalli liigamänguks. Üle pika aja taaskord meeste liigas väljakukohtunik. Ei tahtnud lubada, et ründajatest aeglasemalt jookseksin platsil. Kui kokkuvõttes võib öelda, et isegi normaalne vilepartii kukkus välja, siis laiemalt on kohtunikutöö paras masohhism. Eks ma kodus Meistrite Liigat vaadates olen ka aeg-ajalt "targem" kui sealsed kohtunikud. Nii on ka väljakul kohtunikuna - publikus leidub ikka neid, kes sinust olukordasid paremini (olgugi, et nad istuvad sinust ja mängijatest mitukümmend meetrit kaugemal) näevad või tõlgendavad.
Proovin järgida põhimõtet, et kui suudan olla aus enda ees, siis ma ei pea teiste arvamuse pärast muretsema.
Õhtul veel tantsutrenn. Vist esimest korda tundsin mõne tantsu juures, et väsin või täpsemalt, jalad väsivad ära. Aga ilmselt oli see tingitud ikkagi õhupuudusest ruumis või millestki sellisest, mitte sportlikust liikumisest :)
Nädala esimestel päevadel on aga suisa lust olnud kehalise kasvatuse õpetaja olla. Mitte et see muidu meeldiv tegevus/töö poleks. Ei varja, et hetkel ma küll naudin seda, mida ma teen. Aga mis siis praegu vürtsi lisab, on päike. Ja tuulevaikus. Ehk kokku supermõnus kevad. Tänaseks on kaelal ja kätel silmanähtavad randid välja joonistunud. Esmaspäeval andis saabunud soojast kevadest märku ka see, et lõuna ajal oli staadioni juures koguni kolm tundi korraga toimumas. Kui minu kehalised seal aset leiavadki, siis lisandunud olid vene keel ja loodusõpetus. Ja eks neid ole teisigi. Avan, et see on õige - nii palju kui võimalik, tulekski koolitunde õues läbi viia.

Kommentaare ei ole: