Nädala eest vaatasin teatrietendust "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine".
Vist oleks rumal arvata, et läksin teatrisse vastuseid otsima, saama. Küll ehk mingeid lõngaotsi. Tegelikult vist aga leidsin iseennast. Nii tuttavad mõtted, olukorrad, küsimused.
Etenduse lõpus küsiti, et kas mina tulen järgmise samalaadse tükiga lavale. Oskasin vastata, et 2017nda aasta suveni kavatsen koolis töötada. Edasi.... ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar