Korvpall

Nii hästi ei läinud, et täna korvpallikoondise mängule saalis vaatamise võimalust oleks pakutud. Kuigi olnuks valmis Tšehhi minema küll :)

Mäng ise näitas, et maailmameistritiitli nõudleja Eesti ei ole.

Sama tekitab hämmastust (ja teistpidi ei imesta ka), et kui reedel kiideti koondist taevani, ülistati mängijaid ning mängupilti, siis täna loed mängujärgselt kommentaariumi ja saad aru, et sama nime all ja samas kehas mängisid hoopis teised mehed. Kõik on justkui ülikehvasti. Mängida ei osata, treener on rumal jne.

Ei saa sellest aru. Minu silmis on ikka väga lihtne ja selge põhimõte, et oma tiimiga oled heas ja halvas. Täna oli halvem päev. Aga mitte lootusetu. Vast nii 10 punkti jäi korvi alt viskamata - punktid, mis ilmselt samade mängijate käe läbi järgmise viskega samast olukorrast olnuks kindlad. Jah, kaitses ei silmad selliselt ei põlenud nagu kodumängus - seal saanuks paremini. Teisalt. Tšehhid panid kohati kolmeseid päris hästi ka. Ja samas Eesti visketabavus jättis soovida.

Kirjutasin, et Eesti MM tiitli peale ilmselt mängima ei hakka. Ehk ei ole maailma kõige kõvem või üks kõvemaid satse. Aga kindlasti mitte kehvik. Pigem täiesti korralik punt. Sest ega reedene võit Sloveenia vastu tühja koha pealt tulnud. Ja kokkuvõtlikult usun, et kui palju seda ka ei püütud peast pühkida, andis see suur ja kindel võit täna tunda.