Viimasel vallavolikogu istungil otsustasime Käinale ja Pühalepale teha ettepaneku maha istuda ning arutada, kas ja mil moel valdade ühinemine toimuda võiks.
Päris selge on, et hiljemalt aastal 2017 haldusreform läbi viiakse. Kas ülalt alla või riigi ja kohaliku tasandi koostöös, aga see tuleb. Sestap on arukas ikkagi asja nii ajada, et initsiatiiv oleks kohapealsete inimeste käes, kes oma nägemuse esitaks. On selge, et vaadates maailma põllult või tuletornist, avaneb erinev vaatepilt.
Ise olen olnud ühe, ühtse Hiiumaa toetaja. Kuid saan aru, et arvestades praeguseid arenguid Põhja-Hiiumaal, ei ole ülejäänud saarele aktsepteeritav nendega ühinemine. Las saavad omad asjad enne paika, las lepivad seal vallas omavahel ära ja küll siis arutame saare asju.
Korraks tegelikult tekkis juba olukord, et Pühalepa vald, kes seni avalikkusele haldusreformi suhtes vastumeelsust üles näidanud, oli valmis Hiiu vallaga ühinemisläbirääkimisteks. Küsisin Toomaselt, et kas Pühalepa vallavolikogu esimehel puudub põhimõtteline vastuseis omavalitsuste ühinemiseks? Et küsimus on persoonide tasandil?
Ja täpselt seda Toomas ka kinnitas. "Just nimelt, tänane otsus [vahetus võim] oli väga halb ja lühinägelik. Ei ole kunagi olnud põhimõtteline vastane. Eile oli väga meeldiv kuulata, et meil on ühine mure kohaliku võimu parimal moel teostamisel. See, mitu omavalitsust Hiiumaale sobiks, on samuti ühine mure ja kokkulepe. Sama muidugi ei saa mõne persooni ja tema toetajate kohta öelda."
Ehk teisipidi ohkasid mõned siinpool saart selle peale kergendatult. Põhimõtteline valik ongi, et kas saarele jääb üks või kaks omavalitsust. Kui Pühalepa valinuks liitumisjuttude alustamise Hiiu vallaga, siis Käina ja Emmaste kahepeale puslet kokku ei saa. Kolmekesi oleks see vast võimalik.
Samas on kogu selle teema juures olulised hoopis teised küsimused. Mitte et mitu omavalitsust on. Nii nagu tänases AK-s oli juttu Saaremaa valdade liitumisläbirääkimistest ja öeldi välja, et praegustest valdadest osavaldade tegemine ei ole õige samm. Ehk tahetakse sisulisi muudatusi, mitte väiksemat valdade arvu kaardil. Ja see on õige.
Ma mõtlen, et mis on reformi eesmärk. Kas see on tegevjuhtide ehk vallavanemate arvu vähendamine? Kas eesmärk on kokkuhoid?
Ei usu, et kumbki neist. Tõsi, kokkuhoid on kindlasti väga tähtis, kuid kokkuhoid ei saa olla eesmärk, see on vaid vahend millegi saavutamiseks. Ja see, mille saavutamiseks, see ongi asja iva. Kui me selles ühisele seisukohale jõuame, siis peaks edasine juba lihtne/lihtsam olema. Jah, jääb persoonide küsimus ehk juttu tuleb kindlasti ka kindlatest ametikohtadest. Neil on aga tööl inimesed. Inimesed, kel on konkreetsed nimed. Inimesed, kes on kellegi sõbrad või sugulased.
Aga sellistest takistustest tuleb üle olla. Tuleb mõelda, kuidas muudatused aitavad täita meie eesmärke. Kui me teame eesmärki, siis oskame leida ka teid sinna jõudmiseks. Ja kui sel teel sõitmine tähendab, et kohale jõudmiseks tuleb veidi murumättaid ümber paigutada, siis nii ongi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar