Pühad

Või mis pühad. Öeldi ka jõululauas, et ma olen täitsa Grinch :)  No mitte päris, aga jah, mul on omamoodi suhe jõuludega. Ja kingituste tegemisega. 

Viimase osas olin sel aastal resoluutne. Kui varasemalt olen ikka öelnud, et ärge mulle kinke tehke (või pigem ostke, sest näiteks kallistuse või isetehtud kaardi, isekootud sokkide, iseküpsetatud toidu vastu pole mul midagi), siis nüüd ütlesin neile, kes seda kuulda pole tahtnud, et ma ise ka kingitusi ei tee. Ja nii oligi. Sest ma tõesti ei saa aru, milleks. Miks ei võiks kingitusi üksteisele teha näiteks 6. aprillil või ilusaid sõnu öelda 22. juulil. Loomulikult, on ka neid, kes aasta ringi suudavad sama malli järgi käituda või härdas meeleolus olla. Aga teha kingitusi, sest nii on ette nähtud... Olen ise soovitanud kingituste asemel annetada või teha kingitusi neile, kes seda tõesti vajaks. Ka võhivõõrastele. Mõni vaatab ikka üsna imelikult. Kui nüüd nii mõelda, siis tegelikult ma paar kingitust siiski tegin. Aga ei tea omanik sellest ja ei tohiks ka ma ise meeles pidada või mõelda kui kingituse tegemisest.

Kui teema lõpetada, siis mulle väga meeldib ühe sõbranna räägitu. Nemad kingivad oma tutvusringkonnas aega. Näiteks ühise jalutuskäigu või lauamänguõhtu või ühise lõunasöögi. Ja kingi saaja valib, millal selle lunastab. Lihtne, aga võimas.

Pühadest siis päeviku vormis. Kusjuures Soomes nägin mingi raamatupoeketi Top-10 ja seda juhtis J.Vuorineni uus teos. Mees, kes kirjutas "Joomahullu päevaraamatu" ning järjed sellele. A la Berti päevik, aga pealkirjastki näha, et teise sisuga.

23ndal jõudsin tagasi Hiiumaale. Et liikumisvajadus näris hinge, siis võtsin rattaotsa ette. Võrdluseks, eelmine aasta oli 24ndal detsembril piisavalt mahe, et sörkimas käia. Nüüd aga täitsa sobilik rattaga sõitmiseks. Esimesed kümme kilti oli üsna raske, jalad ei tahtnud väga liikuda pikast istumisest. Seejärel oli juba nagu sõidu moodi. Peale pühi ehk 27nda hommikul, kui vend tagasi mandrile läks, siis tegin taas sarnase 35 kilomeetrise otsa. Ilm oli aga talviseks muutunud. Miinus 7-8 kraadi ehk kohati oli nagu isegi jahe, kui mitte külm.

Kodusaarel olin kaks päeva sõpradega. Ühel päeval tegime tiiru Hiiumaale peale ja tõestuseks, et käre talv pole saabunud, käis sõber Kõpu poolsaare ääres suplemas. Vend leidis heade mõtete linnast ka tee siia, seega nädala lõpus olime vanemate pool. Saun ja lihtsalt istumine. Tõsi, eks ikka sõime ka :)