Esmaspäeval sain lõpuks spetsialisti vastuvõtule põlvemurega. Samas oli põhjust kurtmiseks ka märksa vähem kui kahe-kolme-nelja kuu eest. Septembri lõpus määratud põletikuvastane tabletikuur (ja oh, kuidas mulle tegelikult tabletid kui sellised ei meeldi) võttis terava valu ära.
Kuulanud, väänanud ja mõelnud, arvas arst, et nii noorelt ei ole operatsioonile minek mõistlik, kui seda vähegi vältida õnnestub. Tahan uskuda, et tegemist oligi ajutise tagasilöögiga ja tegelikult midagi katki (sõna otseses mõttes kohe kindlasti mitte, pigem saaks kasutada termineid kulunud, kahjustunud vms) ei ole. Sest kuigi alateadvuslikult hoiad põlve, siis joosta see praegu lubab ja see on hea näitaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar