Sport

Sain kirjutada, et raskel hetkel tuleb koondist toetada, mitte kiruda, kui õhtul mehed tõestasid, et oskavad korvpalli mängida küll. Korralik mäng, magus võit!

Nina ei tohi loomulikult püsti ajada. Eriti kui täna on vastas Leedu, kes selle muidu üsna kiiresti õiges suunas keerab. Küll on nüüd taas selge, et kõik mängud tuleb kenasti algusest lõpuni ära vaadata. Ehk ajakava ja tegemised selle järgi sättida. Ja tabeliseisu arvestades saab viimane kohtumine ehk reedene vastasseis Lätiga igal juhul otsustav olema. Ehk selgub, kes pääseb alagrupist edasi, kas Eesti või Läti. Täismaja, ma usun.

Viimasesse nädalasse on jäänud ka kaks kohtumist jalgpallimurul. Vutikoondis näitab sisu. Mehed mängivad taktikaliselt küpset mängu, mida on hea vaadata. Jah, väravaid ei kipu just ülearu tulema, aga küll ka see värav ükskord avaneb. Kordaminekuks loen mõlemat mängu. Nii võitu Leedu üle kui kaotust Sloveeniale. Võit on võit ja see oli selgelt teenitud võit. Kaotuse puhul oleks mängupildi järgi vähemalt viik teenitum tulemus olnud, sest sisse lastud värava taga oli pigem individuaalne eksimus kui mänguline ebakõla. Võistkond tervikuna näitas korralikku mängu.

Ise võtsin septembris eesmärgi, et proovin iga päev natukenegi trenni teha. Näiteks teadmistepäeval tegin vaatamata vihmasele ilmale lõuna ajal tunnise rattaringi. Töö kehalise kasvatuse õpetajana aitab eesmärki muidugi lihtsasti täita, kuigi koolis toimuvat liikumist ei tahaks sinna arvestusse lugeda. Ikka võiks eraldi aega võtta selleks. Kuigi kohati on erinevate kohustuste ja asjaajamiste tõttu keeruline. Ehk nö tagavaraväljapääs on olemas :)  Pühapäeval olin aga jalgpalli liigamängul äärekohtunik. Ohutu koht. Eriti kui mäng käib ühte väravasse (lõppskoor 12:1). Ent ikkagi õnnestus kuidagi põlvele liiga teha ja kaks päeva on kehalise tundide ajal terav valu läbi lõiganud põlvekedra juurest. Täna aga mängisin elus esimest korda tennist, neljageimilise mängu, mille uhkesti 0:4 kaotasin :)  Huvitav mäng. Kui selgeks saaks, oleks kindlasti veel huvitavam.