Kool

Loode-Hiiumaa külaselts kutsus eile (31.08) õhtul kokku koosoleku Lauka kooli toetuseks. Üle saja inimese, mis Hiiumaa kohta on tubli näitaja. Ja osalejad polnud sugugi mitte vaid kooli töötajad ning nende perekonnad nagu netikommentaatorid jõudsid juba torgata. Oli lapsevanemaid, oli teiste valdade inimesi, oli lihtsalt kohaliku elu käekäigust hoolivaid inimesi.

Valitses üpris selge üksmeel. Ehk et kohalik kogukond peab saama kohalikku kooli puudutavate otsuste juures kaasa rääkida. Ja mitte niisama rääkida, a la külakoosolek. Vaid sõna võtta otsustusprotsesside juures.

Olen ise sama meelt. Et kool ei ole vaid haridustempel. Kool, eriti just maapiirkondades, on kogukonnakeskus. Ja haridus-kultuurikomisjoni juhina tean, et väike maakool nõuab valla eelarve kontekstis kuluartikleid. Aga koolist rääkides ei saa lähtuda vaid rahast. Ehk majanduslik kokkuhoid ei ole argument kooliharidusest rääkides. Vaadata tuleb laiemalt. Arvestada tuleb ka teiste teguritega.

Mul on olnud Pühalepa vallajuhtidega erimeelsuseid, erinevaid arusaamu. Ent oleme ühte meelt suhtumises haridusse ja tunnustan Pühalepa vallavolikogu liikmeid, et haridust peetakse prioriteediks.

Niisamuti leian, et kooli puudutavaid otsuseid ei saa teha puhtalt vallamajas. Kas siis volikogu või veel hullem, vaid vallaametnike keskis. Sõnaõigus peab olema ka hoolekogul, lapsevanematel.

"Kooli ja õppimise keskmes on õpilane. Tema tahtmisest ei sõltu ei tema elukoht ega see, kus ja milline on talle lähim kool. Seega peab igas koolis saama laps tema võimeid, oskusi ja isikuomadusi parimal määral arvestava hariduse," ütles President Ilves samal õhtul pöördumises 1.septembri puhul.

Tegelikult ongi kogu selle tramburai juures kõige kurvem see, et täiskasvanud mängivad oma "liivakasti mänge", teadvustamata, et see võib jõuda lasteni ja neid otseselt mõjutada/puudutada. Ei saa ülearu kindel olla, aga väga loodan, et tänane päev, 1. september, möödus seal koolis siiski pidulikus võtmes ja koolijütsidele sai osaks kõige suurem tähelepanu.