Puhkus

Nüüd peaks mõnda aega puhkus, ehk otseste kohustuste vaba periood olema. Võiks tegelikult telefoni ka välja lülitada, oleks veel täiuslikum.

Alustasin seda perioodi eile rattasõiduga. Tubli kahetunnine väntamine. Päris Kõpu tuletornini ei jõudnud, nagu esialgu mõtlesin, ent isegi kaardi peal joonistus nähtav joon läbitud trajektoorist :)

Jaanid

Veidikene teistmoodi jaanid.

Esimene ja ainus puhtalt jaaniõhtu toimus juba 20ndal. Kaasa võetud kast Baltika "0"-i kujunes väga õigeks valikuks, ei olnud ma ainus selge grupijuht ühti. Muidugi kella 17-18 ajal paistis, et jaanitulest suurt asja ei saa, sest kallas nagu oavarrest. Hoogsamad mehed sooritasid ka, õnneks üpris õnnestunud üle-lõkke-hüppeid.

Pühapäeval Käina jaanituli. Tantsugrupiga viisime õhtu läbi. Avamine, mängud, tantsud. Sellise tiimiga ei ole seda raske teha. Kõik sujus. Ka siis, kui elekter kadus. Ilm pidas ja esimese tagasiside põhjal tundub, et läks korda. Iseenesest mulle ka sisuline pool meeldis- rahulik, hubane, rahvalikud mängud ja ei mingit suurt läbu. Peale südaööd hakati asju kokku panema. Mõistlik üritus.

Esmaspäeva pealelõunal Paladele. Esiteks omakeskis proovid noortega, õhtul paraadi peaproov. Oli vajakajäämisi ja asju, mida vaja sättida. Aga eks selle jaoks ju proovid ongi. Öösel pea kella kaheni õmblesid poisid endale tärne ja erialamärke külge või muutsid nende asukohta vastavalt määrustikule. Kaitseväe süsteemi "ime" on, et enne suurüritusi, nagu näiteks Võidupüha paraad, ilmub justkui võluväel välja varustust. Mehed, kel pole uut laigulist vormi ja kes pole seda eri põhjustel varem saanud, riietatakse enne paraadi. Noored saavad kätte ammuilma välja teenitud märgid jne.

Võidupühal paraad. Ilmaga taaskord vedas. Veidi pilvine, pea 20 kraadi sooja, õrn tuul juukseid sasimas. Marssimine ja kõik muu sujus paremini kui proovis. Mida tegelikult oligi tarvis tõestada :) Rahvast oli ka meeldivalt palju teepervedel. Vaatamata sellele, et liikumistrajektoor üsna lühikeseks jäi. ERR kajastus. Postimehe galerii, hiidlase poolt pildistatud :)

Õhtul Emmaste jaanituli Sõrul. Peale paraadi olid taevaluugid avanenud ja seetõttu jäi programm õhemaks, kui esiti planeeritud. Ja inimesed saabusid ka veidi hiljem, kui ehk soojal päeval seda teinuks. Aga tantsijad kasutasid vaba lava proovideks ja kes kohal oli, see sai siiski ühest-koma-teisest osa.

Proovid läksid kindlasti asja ette, sest sellist õhtut pole varem olnud. Sõle segajad tegid koostöös Taherpilli ja noortegrupiga neli etteastet. Sõrul, hooldekeskuses, hiljem veelkord Sõrul koos tule süütamisega ning viimaseks eksprompt külajaanitulel. Ega palju rohkem poleks vist suutnud ka. Aga igati tore oli. Nagu pildilt näha, siis Sõrul oli tantsijaid täitsa palju.

Päris õhtul/öösel sain oma selge grupijuhi rolli ja kampaanias osalemist õigustada.

Oma pea

Eelmisel nädalal võeti Riigikogus vastu maksuseaduste kobarpakett. Ja ühe suure kompotina. Et ei oleks võimalik eraldi hinnata, kas kartulid olid piisavalt pehmeks keenud või vahukoor maasikatel piisavalt kohev ja värske, visati need ühte patta ja paluti hinnata, kas saab söönuks või mitte.

Andrus Kivirähk pühendas igalaupäevase kolumni samale teemale. Seadustepaketile ja sellele, kuidas selle heaks kiitnud saadikud end sellest hiljem distantseerida püüdsid/püüavad.

"Jah, kui käsi südamele panna, siis nad isegi ei meeldi meile! Neis on palju vaieldavat. Võib koguni öelda, et mitu neist ei kõlba mitte kuhugi.

Aga ometi on nad mõni päev tagasi jõuliselt jah-nuppu vajutanud! Miks, oh heldus, kui need seadused neile nii rumalad tunduvad? Noh, eks ikka sellepärast, et selline oli koalitsioonikokkulepe, teatatakse ohates. Selline oli valitsuse poliitika. Ütleme isegi – strateegia! Midagi polnud parata, pidi! Laiutatakse kurvalt käsi, pööritatakse kahetsevalt silmi ja antakse igat moodi mõista, et kusagil meie peade kohal ja jalge all voolab oma nähtamatus sängis mingi süsimust poliitiline hoovus, milles vaene riigikogu liige triivib oma tahtest sõltumata abitult nagu jõkke pudenenud pilbas. Selle hoovuse vastu lihtsalt ei saa, inimese isiklikul arvamusel ja vastutustundel ei ole hiiglaslikus poliitilises jões mingit tähtsust."

Kurb, isegi masendav on sellist mõttekäiku lugeda. Ma tõesti ei kujuta ette, mil moel need inimesed endale otsa vaatavad. See, kuidas nad teistele- ehk valijatele- otsa vaatavad, seda me teame. Põhjendused, miks midagi tehti, on ka varrukast võtta. Aga iseendale ju ei valeta. Või kuidas?

Esimene kord, kui saan Jaak Madissoni kohta midagi positiivset kosta. Tema sõnavõtt samal teemal.

Suvi

Kalendri järgi algab täna suvi. Samas isiklikus plaanis, kaks jaaniõhtut esinemise ja jutustamise tähe all, Võidupüha paraad ja siis algab suvi.

Hind

Vaatasin krematooriumis, et vaene inimene ei saagi teise ilma mineku peale mõelda. Korralikult tuleb ikka rahakotti tuulutada. Omaste poolelt vaadates, ega ei saa ju kokku ka hoida, eriti kui kadunuke kallis oli. Ent teenindaja poolt on kuidagi- ma ei leiagi sobivat sõna- iga liigutuse eest tulu kasseerida.

Kergejõustik

Proovisin vahelduseks kergejõustikku. Teisipäevak Kärdlas. Enne seda olin tulemusele- või pigem üleüldse- neid alasid proovinud eelmise aasta augustis Hiiumaa MV-l.

Kuulitõukes ei alistunud 10 meetri joon. Kõik katsed üsna ühte auku- 9 ja poole peale, +-20cm.

Odaviskes, erinevalt kuulist, tuli eelmise aasta tulemusele lisa. Nagu Toivo ütles, ei olnud odaviske tuul, pigem segas. Seega siin võiks 40 meetri joone eesmärgiks võtta.

Kaugushüppes ei suutnud kuidagi pakku tabada. Ikka pöia või kahe pikkus jäi varu. Samas suutsin teha midagi esmakordselt. Esimese katse järel maandusin jalgadele ja et hoog oli suur, tõukasin end uuesti- salto. Pärast mõtlesin küll, et Värniku näide on ju olemas ja pigem ei peaks selliseid asju, mida ikka ei oska, proovima.

200m. Esimest korda aja peale. Kahjuks ei olnud konkurente. Aga 25 sekundit ja veidi peale. Vist ei jaganud jõudu ka päris otstarbekalt.

Augusti alguses on taas Hiiumaa MV kergejõustikus. Eesmärgid on seatud, nüüd tuleb tegutseda, et need realiseerida.

Voolab

Üks asi, milles kõik volikogusse kandideerinud (olgu, laias laastus kõik; aga las jääda igaühe enda südametunnistusele, mil moel ta sõna võttis sel teemal) ühte meelt olid - tankla tuleb taas tööle panna. Nüüd on see teoks saanud, kütus voolab. Kiitus, kes selle heaks panuse andsid!

Marssimine

Üllatuseks ei andnud hommikul jalad üldse tunda. Usutavasti aitas kaasa ka õhtul saadud positiivne emotsioon. Ehk hiidlased võitsid Saaremaad jalgpallis, kahes mängus, nii naised kui mehed.

Seega oli täna täitsa tore Võidupüha paraadi proovis marssida. Vihmasajus.

Jooks

Aega päris täpselt ei tea. Aga 1:50 ja midagi veel peale (usutavasti nii sekundeid kui minuteid).

Esimene kolmandik oli tuulevaikus, mõne nurga alt oli päike soojem, teisal veidi vähem häiriv. Neli kiiremat valisid kohe paarisaja meetri jooksul teistest märksa kõrgematasemelise tempo ja läinud nad olidki. Viimane kord tekkis silmside Vaemla sillal. Jooksime kuuenda-seitsmendana, kaks jälitajat kohe tuules. Vaemla joogipunktini oli täitsa tore liikuda :)

Pööre Käina poole tähendas, et tuli liikuda päikese käes ja päikese suunas. Mind, suurt ja kandilist meest :)  häiris aga rohkemgi vastutuul. Selle osa liikusime viiekesi. Käina ujula joogipunkti jõudes oli tunda, et vastutuul ning päike on suutnud "toredat liikumist" talutava liikumiseni kahandada.

See punkt tähendas, et pool distantsi on läbitud. Kuni Luguse-Orjaku teeristini jätkas tuul vastutöötamist. Sinnamaani olime ikka viiekesi. Ent edasi, kui tegelikult olud paranesid, hakkasid aegamööda vahed sisse tulema. Nüüd oli tuul küll külje pealt ja hiljem osaliselt isegi tagant. Ent mida siin vaja oleks olnud, oli joogipunkt. Seda tuli aga Orjaku sadamani oodata. Päris mitu kilomeetrit. Pikka kilomeetrit.

Orjakusse jõudes andis selgelt tunda, et vedelikupuudus on. Kaks topsi sisse, pool pähe ja edasi. Tahaks küll öelda et täiskäigul. Aga pigem tasa ja targu. Samas sel hetkel see vist oligi täiskäik.

Ja nii lõpuni välja. Jalad olid taaskord kanged. Samas kui võrdlen, siis vist mitte nii kinni kui Kõpus. Aga eks seal olid viimased kaks kilomeetrit ka puhtalt mägironimine.

Duši all avastasin, et lühikeste pükstega jooksmine on jälje jätnud. Selge sokirant päevitus jooksu ajal sisse :)

Kokkuvõttes olen aga siiski rahul, et poolmaratoni läbi jooksin. Teist nädalat järjest.

Partei

Nädal tagasi ehk eelmisel reedel esitasin avalduse peatamaks oma parteiline kuuluvus. Olin seda kaalunud juba mõnda aega, ent leidsin, et nüüd on õige (või tagumine) hetk.

Ma ei ütle lahti oma maailmavaatest. Ideedest ja suundadest, mille kohta ja mille üle hakkasin gümnaasiumi ajal põhjalikumalt uurima ning mõtlema. Olen jätkuvalt rahvuskonservatiiv. Ent väärtuste osas, mida selle maailmavaate esindaja on tegudega välja näidanud, me päris ühes suunas ei liigu.

Ja kui näiteks sõber Toomas oleks valmis nahast välja pugema, et saaks erakonnaga (taas)liituda, olles ise avalikult üks suuremaid selle erakonna kritiseerijaid, siis minu puhul on teistpidi. Mulle on sisu olulisem kui kest. Ma ei pea õigeks vigu otsida ja näpuga näidata, kui ma tean, et ei oska/jaksa ise kas paremini teha või muutustele kaasa aidata.

Leidsin ka, et õige on see samm teha enne suurkogu. See ei ole sellega või seal vastu võetud otsustega seotud.

Jooks

Kõpus läbitud poolmaratonist proovisin aktiivselt taastuda. Ehk liikudes. Natukene jalgpallisarnast, veidi tantsimise moodi tegevust.

Ja esmaspäevaks olidki jalad juba üsna liikuvad. Pealelõunal võtsin ette lõdvestava rattaringi. Mõtlesin Õngule sõita, aga külalislahkusest väga kaugel olnud Tuulepoiss natukene korrigeeris plaane. Ehk jäin Haldi-Õngu vahele. Ei tahtnud, et lõdvestavast sõidust trenn saaks, vastutuult vändates see oht oli.

Kolmapäeval lisasin taasumisele massaaži. Julgen kohalikku salongi teilegi soovitada! Seni on küll ainult positiivsed kogemused.

Eile taas tantsimine ja täna hommikul kaevamine. Lisaks kogu nädala jooksul rahulik puhkus- kaks raamatutki sain läbi lugeda.

Homme põhikooli lõpuaktuselt otsejoones Kassari jooksule. Taas poolmaraton.

Jätkuks

Tänase leheloo jätkuks. Paar lisamõtet.

Suurepärane korvpallitreener ja värvikas isiksus Andres Sõber: "Kõige tähtsam on olla aus enda vastu."

Nii on.

Ja seda ma võin ka julgelt öelda, et ma olen antud teema juures aus olnud. Enda vastu. Ja sealt edasi ka teiste vastu. Mul ei ole olnud/ei ole plaanis Emmaste osas "kaabut kergitada". Sellise laimuga välja tulles oleks see ehk ainus selgitus- midagi ei ole enam kaotada.

Lühidalt. Oli volikogu istung. Oli umbusaldamise avaldamise algatamine. Loogilise jätkuna pidanuks keskenduma selles sisalduvale. Lükkama selle sisu ümber või püüdma seal välja toodud ebatasasusi siluda. Aga vallavanem leidis hirmus kavala plaani (minu tõlgendus), proovides umbusaldaja jalgealust tööl kõigutada. Ja ma kinnitan, et see ei olnud unes ja/või ma ei mõelnud seda välja, aga mind kutsuti vestlusele. Põhjus selles, et vallavanem käis eelnevalt direktoriga vestlemas. Jutt oli minust ja kas selline inimene ikka peaks koolis töötama. Tõi ta ametlikuks põhjuseks mis ta tõi, aga on ilmselge, et kui sa räägid seda mõni päev peale volikogu istungit, siis ei ole raske niidiotsad kokku sõlmida.

Direktor ütles meediale, et vallandamist pole keegi nõudnud. Ja tal on tõenäoliselt õigus. Surve avaldamine (olgu mis vormis tahes) ja vallandamise nõudmine ei ole üks ja seesama. Kui artiklis oleks olnud kirjas tema vastus, et selleteemalist vestlust ei ole üldse toimunud, siis oleks teine teema. Siis peaks keegi sügavalt järele mõtlema, kas, kellele ja miks ta valetas.

Tiit ei mäleta sellest teemast üldse midagi. Huvitav, miks ta siis volikogu saalis näost ära läks, kui ma seda mainisin? Ma vist ei oleks tohtinud seda seika üldse teada... Ja kas sealsamas istungil ei olnud siis temas piisavalt meest, et öelda, kuule Hergo, mis sa ajad.

Gustav on hoolega poliitkooli loenguid kuulanud, annavad tema vastused aimu. Ega ma ei saa seda pahaks panna. Vaba valik.

Samas müts maha Ülo ees, kes on suutnud kogu volikogus oldud aja jooksul põhimõtetele ja välja öeldud väärtustele truuks jääda; kes on suutnud alati olla ja oli ka seekord aus.

Aitäh ka Hiiu Lehele toetava juhtkirja eest.

Tankla

Täna vallavalitsuse välja antud korraldusega tunnistati Emmaste tankla kinnistu konkursi võitjaks Alexela.

Väike üllatus.

Samas oli positiivne juba see, et tehti rohkem kui üks pakkumus. Vaadates üldiseid arenguid- nt Olerex omandas äsja kõik Lukoili Eesti tanklad-, siis konkurents turul on tihe. Alexela juht ütles Lukoli->Olerex tehingut kommenteerides, et see üllatas teda ja lõi kaardipaki segi.

Hiiumaad arvestades on tervitatav, et siia tuleb veel üks tanklakett. Seni on siin Jetoli, Olerex ja Neste. Konkurents on tarbija poolt vaadates vaid tervitatav.

Loodetavasti saab kasutuslepinguga ka asjad kiiresti joonde. Ehk peagi saab koduvallas masinat tankida.

Maraton

Jooks joostud.

Aeg 1:47:41 ja koht 25.

Eesmärgid sain täita osaliselt. Arvan, et võisin finišisse jõudes rahule küll jääda. Paras eneseületamine see lõpuosa oli. Aga eks see ongi üks mõte, miks (pool)maraton ette võtta. Et end proovile panna. Et end ületada.

Aeg oli oodatust nõrgem. Näiteks 2012 jooksin sealsamas 1:47:22, aasta hiljem 1:49:10 ja eelmine aasta 1:48.50. Nii vaadates ei olegi midagi häda. Üsna ühte auku ja parem kui möödunud aastal. Samas poole distantsi peal olin vist kümnes, aeg usutavasti ka päris okei. Seal vaatasime, et nüüd on kergem osa ees :)  Kuni 15nda kilomeetrini oligi. Aga sealt edasi olukord muutus. Kui esimese poole sain kiireima naise nö jänes olla, siis nüüd pidime osad vahetama. Kaks kilomeetrit liipasin Anni tempos, siis võttis reied kangeks. Mida edasi, seda kangemaks. Natukene enne täismaratoni 40 km märki ehk kui lõpuni oli jäänud 2+ kilomeetrit, utsitasin Annit üksi edasi jooksma. Et naiste esikoha osas kindel oleks. Ja need viimased kilomeetrid- õnneks ainult ülesmäge- olid ikka paras võitlemine. Pakun, et selle lõpuga kaotasin oma 4-5 minutit ja kümmekond kohta. Ei teagi, kes läksin liiga suurt kala püüdma ehk liiga head aega jooksma või olin valesti treeninud, aga lõpuni jalad ei kestnud.

Ent nagu ma alguses juba kirjutasin. Mis seal ikka nutta. Distants sai läbitud, seisma ei jäänud. Raja äärest, eriti joogipunktides, ergutati tublisti. Positiivne päev siiski.

Ja tore on tunnetada, et ka töökollektiiv on sportlik. Matemaatikaõpetaja Margus sõitis jalgrattaga Kõppu, et oma lastele kaasa elada, inglise keele õpetaja Gerda läbis samuti poolmaratoni.

Õhtul saun küdema ja "lõdvestuseks" rahvaliigat mängima :)  Ega palju liikuda ei tahtnud ja polnud ka vajadust, teine poolaeg täitsin hoopistükkis väravavahi rolli.

Täna hommikul oli keeruline voodist tõusta. Aga nüüd jalad juba liiguvad :)  Suund liigamängule. Ja õhtul peaks veel tantsima.

Üks-kaks-kolm

Eelmise nädala teisipäeva õhtul vaatasime hoolekoguga läbi rahuloluküsitlused ning tegime kokkuvõtted. Läks üle kahe tunni, aga arvan, et asja ette. Tõsi- eeltöö oli ju ka. Muutsime veidi sisu, õpilastel süsteemsemaks, lühemaks, lapsevanematel kaasajastasime, andsime võimaluse osadele küsimustele vastamata jätta. Lisaks tehniline pool ehk küsitluse kui sellise loomine. Aga ikkagi, kulutatud tunnid on minu meelest asja ette läinud. Pean oluliseks, et kas õpilased ja lapsevanemad saavad aastale ja koolile omapoolse hinnangu anda. Tagasiside on oluline tegemaks järeldusi ja et areneda.

Kolmapäeval oli koolis tutipäev. Mulle meeldib lähenemine, et noored ise panustavad. Õpetaja roll on suunata, toetada. Sisu ja põhiosa tuleb õpilastelt. Rõõm, et kaheksandikud selle rolli hästi vastu võtsid ja ma arvan, et päev läks korda. Õhtul trennid Käinas. Maikuu kaks viimast nädalat asendasin seal Mariot. Suht väsitav on peale tööpäeva ja trenne Emmastes (tõsi, õnneks on siin kaks treenerit ja koormust võimalik jagada) veel teise kooli sõita. Aga samas, kui trenn korda läheb ehk lapsed lustivad ja positiivset tagasisidet annavad, siis see annab jällegi energiat.
Neljapäeval algklasside olümpiapäev. Suurepärane ilm andis juba alguses positiivse fooni, mille najal kordaminekuterohke päev toimuda sai. Loomulikult on vahva ja rõõmustav, kui õpilased medaleid võidavad. Veel enam läheb aga korda, kui suudetakse ennast ületada või vähemalt enda tippmark alistada. Ja seda suutsid meie õpilased korduvalt. Oli lausa lust sel päeval Emmaste kooli õpetajana Kärdlas olla. Samas olulised õppetunnid jätkusid ka bussis. Ehk et ka medalita jäämisest on võimalik palju õppida ning neljandast kohast rõõmu tunda, kui õigesti asjale läheneda. Õhtul volikogu. Sellest olen põgusalt kirjutanud juba.

Ka nädalavahetus on siit infokilluna läbi käinud.

Matkapäev esmaspäeval andis aimu Kaleste ranna veetemperatuurist- polnudki hull. Vaatamata tugevalt tuulele. Lisaks oli tore näha, et nii Rebastemäel kui Vanajõeorus on matkajate heaolu nimel vaeva nähtud. Polnudki sinna viimasel paaril aastal astunud.

Teisipäeval omakultuuripäev ja kehalise kasvatuse ainesektsiooni koosolek. Esimeses oli roll nautida, pilti teha ja pannkooke süüa :) Teise puhul sai ametlikult selgeks, et jään sektsiooni etteotsa. Mõned vajalikud teemad sai läbi räägitud ning võistluskalendrile alus pandud. Eilseks jõudsin selle ka valmis viimistleda. Arvan, et oleme 2015/16 õppeaasta plaanide osas kõige varasemad ärkajad.

Kolmapäeval sai õppeaastale põhimõtteline joon alla. Klassijuhataja tund ja aktus. Õhtul sporditeemaline laiendatud komisjoni koosolek. Eks mul olid omad ootused-lootused, samas püüdsin võimalikult vähe rääkida ja rohkem teisi kuulata. Paar uut ja arutamist väärt mõtet kerkis. Näiteks millele võiks spordikompleksis panustada, mille ümber asi käima panna. Selge seisukoht- õnneks ootustega kooskõlas- kujunes ka välja. Eks näis, kas ja mis vallamajas arutades välja kujuneb.

Eile Saarnakil väärtuseid otsimas. Oli vahva päev. Kinnitasid ka sõidu eel kõige pessimistlikumalt meelestatud olnud kolleegid. Üsna raske on end kohe õppeaasta lõpus mõttetööle sundida, aga valitud meetodid ja keskkond soodustasid seda igati. Õhtul riviõpe Võidupüha paraadiks. Sain hästi aru, et ajateenistusest on juba üksjagu möödas :)  Ehk et "karbis" sees olles ei ole probleemi kaasa sammuda. Rivi ees- jälgides marsisammu ja selle õiget rütmi ning samaaegselt käskluseid andes- kippus asi kohati lonkama. Õnneks on õhkkond hea ja vaba. Aega paraadini ka veel piisavalt.

Täna hommikul viimane, hästi rahulik, trenniots. Päeval KT/NK laagris Kõpus. Kõik sujus. Õhtul tagasi kodus. Nüüd puhkus ja homme Hiiumaa maratonile. Viimasel nädalal-paaril olen panustanud trenni osas korralikule magamisele :)  Tavaelu ja selle tegevused pakuvad piisavalt võimalust ringi askeldada, et seda ka trennina võiks võtta. Ideaalis võiks isikliku rekordi joosta ja hiidlastest esikolmikus olla. Aga peamine, et saaks finišis öelda, et andsin endast parima.

Peaaegu

Peaaegu puhkus. Organism teeb samas juba ettevalmistusi. Lõunauinakud peale tööpäeva, korralik ja pikk uni öösiti. Justkui puhkaks puhkuseks välja :)

Muusika ja tants

Reedel külastasin jalgpallitrenni poiste kutsel lasteaia lõpuaktust. Suurepärane, kuivõrd hästi kava jooksis ja kui põhjalik see esinejate noorust arvestades oli. Ladus kellavärk. Samas ka lõbus- nii laste endi kui pealtvaatajate jaoks. Ja viimaste jaoks on see tegelikult väga oluline, sest paras kunst on nende pisikeste toolide peal tunnikene istuda :) 

Koolis on viimase kuu-kahe jooksul olnud väga positiivne märgata, kuidas I-II klassi poistel on tärganud huvi muusika vastu. Täpsemini pillimängu. Aga eks osalemine puhkpilliorkestri tegevuses ja pilli puhumine mõjub laiemalt ka muusika osas.

Ise valisin laupäevase liigamängu asemel tantsimise Tuulekalal. Kohati tundub, et liikumine on just nagu juba tantsimise moodi, aga pigem on see ikka meelepete :)  Vähemalt ilm soosis ja tänu pärnakatele kujunes kava poole pikemaks.