Haige-terve

Neljapäeva õhtul- täpselt nädal tagasi- tundsin, et kuidagi nadi on enesetunne.

Nädal varem oli koolivaheaeg, kus tavapärasest veidi rohkem trenni püüdsin teha. Lisaks seisis "To-do listis" vaimujõudu nõudvaid tegevusi. Iseenesest ei ole nende puhul midagi kehvasti, üldiselt on rõõm tegutseda. Ent kui sellega kaasneb selline jama nagu volikogus viimase päevakorrapunktina arutlusel olnud teemaga, siis see ilmselgelt röövib vaimujõudu. Kohati küsin endalt, et mille jaoks ma seda hinge võtan, mille jaoks on vaja tõmmelda. Võib-olla olen liiga idealistlik ja ka volikogusse jõudes olin sinisilmne. Aga ma tõesti ei uskunud, et aated ja lubadus uuenduste-arengute nimel vaeva näha, võib mõne inimese puhul nii kiiresti pragmatismiga asenduda. Kohati ka suhtumisega "kui mind on võimule valitud, siis mul ei ole vaja teiste nõuandeid, ise tean mida teen ja see on alati ka õige viis seda teha".
Nähes mismoodi väärtustele nagu kaasamine/avatus/analüüs/laiapõhjalised otsused kohati vaadatakse...

Reedel tegin veel head nägu, nagu öeldakse. Ülikoolipäev. Ja iseenesest põnev päev. Õhtul oli olek ikka täitsa pläss. Vutti tahtsin siiski vaadata. Jõin ohtralt mahla ja öö läbi vähkresin-higistasin. Laupäev oli vast parem, aga kindlasti mitte hea. Nädala esimeses pooles on nina olnud justkui kevadine vahtrapuu, kust mahla jookseb. Nõme 37 (+mõni pügal) palavik ja nõrkus ka.

Samas olen nädala jooksul võtnud aega, et puhata. Õhtuti keskendunud vaid tööasjadele ja muu kõrvale jätnud, varakult magama pugenud.

Teisipäeval otsustasin aga peale Eesti-Island mängu rattaga sõitma minna. Mäng ise andis positiivse impulsi. Jah, Raiole me mängus suurt rõõmu valmistada ei suutnud. Palle talle pea peale sokutada ei õnnestunud. Liiatigi jäime kaotusseisu kümne minutiga. Ent mehed võitlesid lõpuni. Ei andnud alla. Mängupilt paranes. Tekkisid momendid vastase karistuskastis. Ja kõige krooniks ka viigivärav. Uhke "triblamise" järel :)   Ilm oli 21-22 ajal ilus. Vaikne, selge taevas ja täitsa kevadine temperatuurinäit.

Neljapäeva õhtul rahulikus tempos 11 km jooksuots. Ja tundub, et organism on taastunud. Eks laupäeval ole näha, kas muruplatsil ka ja kui, siis mismoodi joosta kannatab.