Tööpäeva järgset uinakut tehes on oluline, et see piirduks kiire nö iluunega. Siis turgutab, aga organism ei jõua end täielikult teisele lainele viia. Põnev on, kui uinaku ajal helistatakse- ja seda ikka tehakse-, sest siis ei saa kahe maailma vahel lenneldes aru, kummas täpselt viibin. Lisaks on väljas juba nii valge, et on keeruline esimese hooga öelda, kas on hommik või õhtu.
Hoiatus: tekst sisaldab tubli annuse irooniat, ka varjatud kujul. Lisaks on tegemist erablogiga, mis ei peegelda kellegi ametlikke seisukohti.
teisipäev, 21. aprill 2015
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Laevaliiklus
Rekordiline augustikuu. Selle aasta augustis liikus Heltermaa-Rohuküla liinil 1031 sõidukit ja 469 reisijat rohkem kui aasta tagasi. Üle mer...
Viimasel nädalal enim loetud.
-
Kihvt, kui leidub inimesi, kes nihutavad tavapäraseid arvamusi inimvõimete piiridest. Pekingi olümpial võistles (ja üsna edukalt- parimaks 4...
-
Head hariduspõllu kündjad! Olen mitmel aastal püüdnud teid selsamal sündmusel liikuma panna – vahel sõna otseses mõttes, vahel küsimustega. ...
-
Augustikuu viimane nädalavahetus sai sündmustetihe. Laupäeva õhtu veetsime Viscosas. Kõigepealt kino ehk Velikije Lukist pajatav "Õnn o...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar