Mitte just väga originaalse liigutusena muutsin sotsiaalvõrgustikus oma sünnikuupäeva. Vastu 1. aprilli, sättides sünnidaatumiks just 1. aprilli.
Veebis õnnitleti ka öösel, ent üllatusena saabus häid soove ka muude kanalite kaudu. Hommikul kella kuuest saati.
Loomulik, et inimesed, kellega ei ole ühist ajaliselt pikka ajalugu, ei pruugi sinu sünnipäeva teada. Ja seda ei saa kuidagimoodi pahaks panna. Siis usume infot, mida meile pakutakse. Ja eks seda see test ka tõestas. Et paljuski usume pimesi meie ees kuvatavat infot. Aga allikakriitilisus?
Teisalt on rõõm, et sugugi kõigil ei ole isiklik mälu tehnoloogiamaalimas kadunud. Ehk päris mitmed nägid vimka kohe läbi, teades, millal õige sünnipäev on. Imestan tihti, kuidas minu 80-aastane vanaisa peast oma kunagiste töö- ja koolikaaslaste sünnikuupäevi ja aastaid peast mäletab. Aga ega siis ei olnudki suurt muud võimalust, kui need lihtsalt meelde jätta. Oma peas sisalduv on ikka kindlam kui arvutis-interneeduses kirjas olev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar