Rattaralli

Nädalavahetusel olin Emmaste 10ndat rattaralli korraldamas. Kuigi rabelemist oli palju, saime vihma ja veidi rahetki, leidsin palju parendamiskohti, tuleb üritus siiski kordaläinuks lugeda.

Reedene päev kulus suuresti ettevalmistustöödeks- rajale viimane lihv, auhindade komplekteerimine, kõige üle konrollimine jne. Sõitisin ka ise lõpuks raja läbi. Polnud üldse raske rada tegelikult. Ainus probleem oli, et reedel puhus selline tuul justkui oleks Suur Tõll ja Leiger ühtejutti üheskoos kõhutuult mere poolt lasknud. Ühesõnaga- muutis lagedad lõigud märgatavalt raskemaks.
Pimedas lõpetasime ja seejärel koju jalgpalli vaatama. Oli see alles mäng- 2:1 võit võõrsil Põhja-Iiri üle. Kaotusseisust!
Ja hommikul vara tagasi Emmastesse. Viimased ettevalmistused ja sujuvalt tuli ka diktori/kommentaatori roll üle võtta. Aga kuna tegelesin ka muuga, siis tuli pidevalt ringi lipata ja pea oli laiali otsas. Võite arvata, kas suutsin mikrofoni spordikommentaatorile vastavat juttu ajada. Kuigi sain ka selle kohta positiivset tagasisidet, siis ise küll rahule ei jäänud. Mees-kui-orkester viisil ei saa tipptasemel asju läbi viia. Ja tahaks midagi tehes olla ikka tipptasemel.
Lastesõitude ajal avanesid taevaluugid ja noored said parajalt märjaks. Aga neid vaadates ei saanud küll aru, et see kedagi häirinuks. Lust ja sõidurõõm.
Põhisõidu võit läks Saaremaale. Aga mis kõige olulisem, ilma suure reklaami ja agitatsioonita osales taaskord ca 150 inimest, lisaks pealtvaatajad-kaasaelajad-korraldajad.