Kujunes nii, et isadepäev õnnestus suuresti veeta võimalikest kõige paremal moel. Ehk mitte midagi tehes. Ja paljuski täitsa voodis. Ja isegi üsna pikalt ja palju magades.
Keha leidis, et olen viiulikeeli piisavalt pingule tõmmanud ning nüüd on valida, kas riskida nende katkemisega või lasta lõdvaks. Viimane tundus parem plaan :)
Isadepäev õnnestus juba ette ära pidada, kui sain väikese preiliga terve päeva Saaremaal veeta. Ujumas. Kohvikus. Mänguväljakul. Poes. Ja ma muidugi ei arva, et isa peab olema isadepäeval, nii nagu üleüldse tähtpäev ei ole selleks, et siis ekstra tubli olla. Pigem tuletab see mingeid asju meelde. Heal juhul paneb mõtlema, ehk isegi analüüsima. Aga loeb ikka see, kuidas 365 päeva jooksul aastas toimetad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar