Pärast Võnnu all saavutatud võitu andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919
„saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”
Vabadussõda ei olnud veel lõppenud, kuid just selle võiduga olid eestlased ületanud psühholoogilise barjääri vaenlase ees ja Põdderi käsk heisata lipud igati õigustatud.
Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimees Dan Lukas rääkis kuu alguses, Eesti lipu päeval, et on silma peal hoidnud lipupäevadel hiidlaste hoolsusel lipp heisata. Arenguruumi kahtlemata on. Kuigi pilt muutub aasta-aastalt paremaks.
Lipu heiskamine on vähim, mida saame tähtpäeval teha. Eriti täna, Võidupühal, mil meenutame edu Võnnu all. See päev aitas rahvuslikul ühtekuuluvustundel uuesti sündida.
Ühtekuuluvust on Eestil väga vaja. Tunnet ja teadmist, et oleme üks riik, üks rahvas. Usku, et üheskoos suudame rohkem. Vahel rohkemgi kui see esmapilgul võimalik tundub.
Sümpaatne, et tänane Võidupüha paraad peeti Narvas. Kahe aasta eest seisin koos mitmete teiste siinolijatega kaitseliitlaste rivis Kuressaares. 2015. aastal võõrustas paraadi Kärdla.
Sellega anname selge sõnumi, et riik on tervik. Eesti on kõik meie linnad, metsad, jõed ja järved ja nii edasi. Eesti eest seisame üheskoos, iga inimese ja iga tüki eest selle territooriumist.
Head hiidlased.
Kohe jagame Võidutuld, et seda kodukülla ja kodutallu viia saaks. Võidupüha, mida aastast 1934 ehk juba 90 aastat tähistatakse, sulandub sujuvalt Jaanipäevaks.
Oleme igati ära teeninud ühe pidu- ja puhkepäeva. Samas on minu meelest sümboolne, et need kaks tähtpäeva nõndamoodi kokku kasvanud. Aitab meeles hoida, tänu kellele me omal maal end vabalt tunda saame. Tänu millele me võime pidupäevi üheskoos ja oma valitud moel tähistada.
Head Võidupüha ja turvalist Jaanipäeva!
Elagu Hiiumaa!
Elagu Eesti!
Tervitus Võidutule saabumisel Kärdla sadamas 23.06.2024.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar