Teinekord teevad väikesed asjad enam kui väikest rõõmu.
Pilt 1. Märtsi alguspäevadel kostitati meid veel lume ja lörtsiga. Naistepäeva eel sadas rasket jäidet, mis palju puuoksi murdis. Ühele suurele sattusin ise peale. Ehk märkasin seda üsna vahetult peale selle murdumist. Sentimeetrite mäng. Aga majast siiski mööda. Et tegemist suvehiidlaste elamuga, saatsin pildi ka neile. Tellisid EMKO-lt teenuse ja selleks ajaks, kui taas saarele tulid, oli hoov puhas. Mälestuseks vaid katkise tipuga puu.
Pilt 2. Noortekeskusest Ollimale/Pharmasse suunduv tee. Vahetult pärast silda. Ehk pildil endine kaalumaja. Sel teemal oli juba 2014. aasta oktoobris juttu, mil volikogu liikmena palusin sillale käsipuu paigaldada ja sinna ka liikumisele reageeriva valgustuse lisada. Siis lubati teha, korra tõstatasin teema uuesti. Jälle sama vastus. Kolmandat korda enam ei küsinud. Tegelikult pidanuksime ka ise selle teema kiiremini lahendama. Aga tunnistan, et olin selle murekoha juba unustanud. Nüüd vähemalt on seal ka pimeda ajal ohutum liikuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar