Reedel osalesin kergejõustiku meistrivõistlustel. Esiti pidin kaasa tegema kahel alal, kuulitõukes ja odaviskes. Et aga ilmaolud soodsad olid, lisandus eksprompt veel paar starti.
Tegelikult läks päev korda juba esimese alaga. Ausalt üles tunnistades olen suve jooksul kaks korda kuuli kätte võtnud ja tõuganud. Ilmselt sealt siis uus isiklik tippmark sündiski :) 10,57 ja hõbemedal. Ilmselgelt oli Edgari kuulikaar püüdmatus kauguses, ent teised, endast hoopis turskemad kutid õnnestus sentimeetritemängus seekord selja taha jätta.
Võrreldes tulemusi- alates 2014.a. olen kergejõustiku MV-st osa võtnud-, siis kahel esimesel aastal lendas raudmuna üheksa ja poole peale. Möödunud aastal sain kümne meetri piiri kätte. Nüüd on siht 11 peal :)
Tõukamise vahele jõudsin kaks kaugushüppe katset teha. Alad toimusid paralleelselt. Pakust jäi (kõrvaltvaataja sõnul) vähemalt paarkümmend sentimeetrit puudu ja 5,12. Samas ei saa öelda, et see minu jaoks mingi katastroof oleks. Seda ala ei ole ma kunagi liiga hästi osanud ja rekord on ehk pool meetrit enam. Kui sedagi. Ja kui vaatan nelja aasta tulemusi, siis on see täiesti keskmine resultaat.
Õnnestunuks saan pidada ka sprinti. Tulemus 12,1 on täpselt sama, millega 2014.a. maakonna meistriks tulin. Ja kui keskkooli ajal õnnestus 11,8 (võib-olla ideaalis saanuks veel paremini, aga tegelesime peamiselt pallimängudega ja kergejõustiku maakondlikel võistlustel osalesime harva) joosta, siis n-ö täiskasvanuna ja Hiiumaal joostuna on see minu tippmark.
Vahva oli end ka tänase saare kiireima kutiga võrrelda. Marcuse 11,3 tähendas, et ta kadus ruttu eest ära. Samas Marko oli finišijoonele jõudes üsna lähedal. Seega kolmas koht.
Nendesamade kuttidega õnnestus 4x100 joosta ajaga 47,1. Loomulikult isiklik rekord :) Ei ole seda võistluse korras vist enne jooksnudki. Teatevahetused olid kindla peale ehk sinna jäi mitmeid kümnendikke, samas pulk sai edasi antud ja võit koju toodud.
Viimase alana oli odavise. Vaatasin ka varasemate aastate tulemusi. Kui esimest korda lendas oda pea 34 meetrit, siis kahel järgmisel korral alla 32. Kevadel külavõistluses viievõistluses õnnestus 35,50. See oli reedeni ka isiklik tippmark. Tehniliselt saaks kindlasti paremini, aga lõpuks maandus oda 36,39 peal. Ja kuigi see tähendas, et 13 sentimeetrit jäi medalist puudu, siis kurb ma polnud. Sest sündis ju rekord. Ja pronksi sai endine õpilane ning omakülapoiss Jaan-Martin. Tean, et talle meeldib see ala isegi rohkem kui mulle ja teeb rõõmu, kui tal hästi läheb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar