Vahepeal kimbutanud viirus on nüüd vist viimseni tagasi löödud. Eelmine nädal sai juba tavapärasemalt liikuda. Pühapäeval osalesin ka orienteerumise meistrivõistlustel. Kuigi tuleb tunnistada, et sinna sõites mõtlesin ka minemata jätta. Joosta polnudki probleemi. Samas ise leidsin, et võinuks kiiremini liikuda - arenguruumi on. Kaardi lugemise osas on niikuinii teised minust osavamad. Sestap pikalt peale lõpetamist sinna ootama ei jäänudki. Emadepäev ikkagi ja vanematekodus tuli igal juhul käia.
Seda vahvam üllatus oli õhtul vaadata protokollist, et lõpetasin isegi kolmandana. Ja kui vaheaegasid vaatan, siis seitsmest viimasest punktist õnnestus kuus kõige kiiremini nö ära võtta.
Esmaspäeval korraldasime emadepäevajooksu. Seal oleks võinud ka pigem joosta, tunne oli juba sedavõrd parem. Eks tuleb nüüd üks õhtu seesama ring aja peale läbi joosta, saamaks võimalik lõppkoht teada.
Tänasest kuu jooksmist-lendamist-hüppamist veel ja siis algab puhkus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar