Õhus on kevadet. Kohe päriselt. Ja mitte ainult õhus, vaid ka kõikjal meie ümber.
Ehk et kuigi maailm on suhteliselt ebastabiilne ja ka Eestis on protsesse, kus täpselt aru ei saa, miks neid tagant lükatakse või kuhu jõuda tahetakse, siis peamine on ise positiivset märgata ja anda selles, mida sina parasjagu või peamiselt teed, maksimum. Ka see, võib-olla näiliselt väike samm, on tähtis tükk suure pildi muutmiseks.
Nii nagu kevad ei alga kalendri järgi. Iga kelluke, mis oma valge nina veel kolerohelise maapinna seest välja ajab, või iga linnuke, kes noka laulutunniks lahti teeb, toob tükikese kevadet kaasa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar