Eelarve

Veebruarikuu istungil võttis volikogu vastu Emmaste valla 2017.a. eelarve.

Toon kaks paralleeli Hiiu vallavolikoguga. Viimase istungil (kus samuti eelarve kinnitati) nentis Artur, et 300-400 euroste muudatuste üle otsustamine võtab rohkem aega kui sajatuhandeliste. Et proportsioonid ei ole paigas. Suhtkoht sama seis on ka meil. Allpool paarist konkreetsest juhust. Teiseks Hiiu vallavanem Reili arvamuslugu maakonnalehes. Ta viitab õigetele asjadele- et kuigi lasteaiaõpetaja ametikohale kehtivad kooliõpetajaga sarnased kvalifikatsiooninõuded, siis ühel on miinimumpalk riiklikult paika pandud, teisel valla/linna poolt määratud. Ja viimased erinevad päris palju omavalitsuseti.

Varasemal kahel aastal oldi minuga nõus, et haridus on prioriteet ja see peab väljenduma ka palganumbris. Rõõmustasin eelmise aasta eelarve juures, et abiõpetajate töötasu suutsime miinimumpalgast selgelt ette viia. Sel aastal oli minu soov, et haakuksime haridusministri kavaga ja seaksime endale tulevikuks selged sihid. See tähendab, et kui KOV viib kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palga teatud tasemele, siis riik paneb oma osa juurde. Kaugem eesmärk lasteaiaõpetaja palgamääraga kooliõpetaja omale järele jõuda. Kunagi see riiklikult nii toimis, tõsi, lühiajaliselt. Sellele viitas ka Reili oma loos.

Emmastes me 2017.a. küll ületame seda taset sel aastal- mis on positiivne-, samas volikogu üldine hoiak tulevikuks päris vankumatut kindlust ei paku ehk ei soostutud võtma selget seisukohta ministri poolt algatatud programmiga kaasa minna.

Kui räägin mõnesajast eurost, siis ilmselt oli/on istungi protokolli lugedes imelik, et vallavanema palga juures hääletati nii numbrit 1790 kui 1800. Et mis seal siis vahet on? Ei oskagi vastata. Sest minu ettepanek oli tõsta palka 5%, mis tähendanuks 1700 eurot. Lisaks on vallavanemale iga kuu ette nähtud 335 eurot sõidukulude katteks. Minu ettepanek lähtus sellest, et vallavanema palk võiks olla eeskujuks lähtudes konservatiivsest eelarvepoliitikast. On ametikohad, kus palgatõus jääb 5% peale. Ja vastukaaluks tuua väide, et miinimumpalk tõuseb pea 10%, ei ole pädev, sest kui me räägime numbritest, siis viimase puhul tähendab see tulu 470 eurot kuus. Minu teine argument oli, et me ei tohi lasta liiga "suuri kääre" oma palgatasemetes tekkida. Ehk nagu praegusel juhul - muuseumi direktor ja lasteaiajuhataja (mõlemad ametikohad nõuavad kõrgharidusega spetsialisti ettevalmistust) võrduvad ühe vallavanemaga, kui räägime puhtalt palganumbritest.

Vaidluse käigus tõusid eri argumendid, näiteks vastutus või teistpidi, inimese pädevus. Aga eks igaüks võib enda seisukohta ise selgitada.

Kõige suurem miinus eelarve(te)ga seoses on minu jaoks aga see, et kui palju (või vähe) me kaasa mõtleme valla otsustusprotsessides. Mainitud Hiiu vallavolikogu istungit käis vaatamas ka Aivar, kes seejärel sotsiaalmeedias soovitas seda kõigil teha. Et saaks vahetu pildi. Sellega ei saa mittenõustuda. Soovitaksin kõigil sama teha.

Tulles meie eelarve juurde, siis eelarvekomisjon arutas eelarvega seonduvat täpselt ühel koosolekul, 20.jaanuaril. Teisel korral, peale volikogu I lugemist, pidi koosolek toimuma 3.veebruaril. Ent- ilmselt et tegemist oli pühapäevaga- kohale tuli meid kolm üheteistkümnest.

Volikogus ei olnud mitmel liikmel mitte ühtegi küsimust. Kommenteerida ei soovinud ka mitte kõik. Siin on põhjuseks kas pime usk vallavalitsusse ja nende ideedesse, ükskõiksus ehk hoolimatus toimuva suhtes või oldi teemade ja sisuga (kuigi viimased parandused selgitas finantsjuht veel istungil) kursis ehk neid arutati kusagil väiksemas ringis. Mis oleks vist isegi kõige hullem variant.

Sama väljendus ka palgapoliitikas. Keskmine palgatõus vallas on 10%. Varasemalt oli juttu, et valla teede korrashoiu personalireale lisandub raha uue töölise palkamiseks. Samas on EMKO hallatavad teemad mitmel erineval real, seega küsisin täpsustuseks, et kas 40% palgatõus kommunaalosakonna real ja uus tööline on erinevad asjad ja ei ole omavahel seotud. Finantsjuht vaatas read üle ja selge vastus oli, et need on erinevad asjad. Ehk lisatööline ja samas 40% palgafondi kasv.

Siin ei ole küsimus mitte antud allasutuses, sarnaselt eelpool toodud muuseumi või lasteaiaga. Sest palgamäärad ja -vahendid kehtestab volikogu. Ja just volikogus ongi küsimus. Et see täpsustus ja oluliselt suurem palgatõus oleks kedagi huvitanud või küsimusi tekitanud- ei. See tähendab, et puudub sisuline arutelu ja analüüs, argumenteeritud otsused. Paljuski tehakse nii, sest keegi arvas, et nii võiks teha...

Samas kui tegin muudatusettepaneku leidmaks lisaraha- 400€- treeneri  (ei pidanud ennast silmas, kui keegi nii arvab) koolituskulude katmiseks, et ta saaks oma kvalifikatsiooni tõsta, siis seda ei peetud vajalikuks teha. Arvestades ka asjaolu, et meil neljast vallas noortega tegutsevast treenerist saavad valla poolt tasu vaid kaks...

Ise ei pea ma õigeks ka asjaolu, et jätkuvalt saab orkestrijuht töötasu nö mustalt. Ehk kultuuriürituste realt eraldatakse tema MTÜ-le igakuist toetust. Jah, saan vallavanema mõttest aru, et arvutuste kohaselt on see vallale nii soodsam. Aga teistpidi, inimesele on see kahjulikum. Lisaks oleks palgatöötaja puhul oluliselt lihtsam rakendada järelvalvet ja panna kohustusi, kui ta on lastega reisidel.

Suurim vajakajäämine ongi minu meelest meil inimestesse investeerimine, inimeste motiveerimine. Ja motiveerimine ei pea toimuma vaid raha kaudu. Asi algab ikka suhtumisest.

Küsimus ei olegi tegelikult rahas. Tänu sellele, et ettevõtjad jätkuvalt soovivad siin piirkonnas tegutseda ning et siit sirgunud inimesed kodukohapatriotismist suunavad maksutulu Emmastesse, on meie eelarvega hästi.

Näiteks oli/on eelarves rida autod. Mahus sada tuhat eurot. Paika sai, et vajadus on sotsiaalauto järele ning üks EMKO auto vahetatakse välja. Ülejäänud summa osas pole aga selgeid plaane ega kokkuleppeid. Küll leidis volikogu enamus, et las see summa jääb sinna reale tallele, nö igaks juhuks....

Või võtame suuremad investeeringud. Eelmise vallavanema projekt Sõru SaRa soovitakse igal juhul valmis teha, sinna on planeeritud 200 tuhat. Lisaks Merekeskusele majandustoetuseks 50 tuhat. Ma loodan, et vallamajas on nii palju suutlikkust, et projekti(de) kaudu tuuakse lisa ja seeläbi saab siis purjelaev Alar ükskord valmis. Või teede korrashoid/uuendamine, milleks on 80 tuhat.

Teine asi on tulude planeerimine. Olen täiesti veendunud, et kui allasutuste juhid/ametnikud liugu laskma ei hakka, siis aasta lõpuks on meil planeeritu ületäidetud. Ehk oleme üsna konservatiivsed ses osas. Ja iseenesest ei ole see halb, pigem isegi mõistlik, kui varu liiga suur ei ole. Probleem tekib, kui me kusagil mujal hakkame paarisaja euro pärast debatti pidama.

Lõpetan siiski positiivselt. Ehk jätkame kaasava eelarve süsteemi juurutamisega. Eelmisel aastal tuldi kogukonnas sellega kenasti kaasa ja tänavu on vahenditeks planeeritud 20 tuhat. Sellega seoses läheme edasi eelmise aasta parima idee ehk LED-valgustite rajamisega bussipeatustesse, milleks on planeeritud 10 tuhat. Sellega saab taas kuni kümme bussipeatust valgustuse.

Oluline on jätkata elamufondiga, kuna hetkel on üüriturg ahtake ja valla korterid kõik kasutusse antud. 26 tuhande eest korrastame kaks valla korterit. Minule pakub rõõmu, et kunstmuruväljaku jaoks sai eelarvesse viis tuhat, et kas täielikult renoveerida praegune mini arena või rajada uus. Ilmselt saab siin jalgpalliliiduga koostööd teha. Oluline on see noorte huvi pärast ning et valla arengukava koostades seadsid noored selle prioriteediks.

Viimaks mitu teemat, millest siin aastaid juttu on olnud. Kooli saal, mis tegelikult täidab meil ka kultuurimaja saali otstarvet. Selle uuendamiseks panustame poolsada tuhat, et välja vahetada toolid, paigaldada statsionaarne helisüsteem ja parandada valgustust ning akende pimendamise võimalusi. Tohvri hooldekodu arendamine on samuti kodruvalt jutuks olnud, paraku pole hammas seni peale hakanud, et jutust kaugemale jõuda ja konkreetne projekt/kontseptsioon koostada. Raha on selleks planeeritud, ehk läheb seekord asjaks. Ja viimaseks eakate päevakeskus. Siin oli ka erinevaid mõtteid, et kas on vaja ja kas nad tõesti ei saa koos lastega noortekeskuses toimetada. Ehk saaks. Samas saan hästi aru argumentidest, miks omaette ruumid on etemad. Oluline aspekt asja juures on aga see, et kui me praegu päevakeskuse hoonet korda ei tee ehk ei soojusta, siis see hoone on peagi hukas.