Aastavahetus

Kui pühad olid rahulikud, siis kahe püha- jõulud ja aastavahetus- vaheline periood pigem tegus.

Mis mulle iseenesest kalendriaasta lõpu juures ei meeldigi. Et on jõulupühad. Rahulik ja vaikne aeg, mil võiks jääda ka hetk endasse vaadata, puhata, mõelda, olla. Ja siis erinevad aastalõpuüritused, peod ja valmistumised peoks- vanaaasta õhtuks. Ehk üleminek on järsk, kontrast suur. Selle järel algab kohe ka uus aasta, mil paljud energiliselt võetud kohustusi täitma suunduvad. Jälle järsk üleminek. Peomeeleolust tõsiseks-argiseks.

Ise jään rahule, et aastavahetuse ümber mahtus ka piisavalt võimalusi end liigutada. Kui mitte kasutada sõnapaari sporti teha.

Kolmanda jõulupüha hommikul sõitsin näiteks rattaga. Sattus nii hästi, et kumm läks katki ehk Käinas oli rehv täitsa pläss. Samal hommikul sadas vist jõuluperioodi ainus lumi ka maha. Kiiresti tuli, kiiresti läks. Lörtsine ka teine. Õnneks sain kiiresti abi kummi osas ehk kummi täis pumbatud. Mistõttu tuli kiiresti koju sõita, enne kui rehv taas õhuta jääb. Sellega sain põhimõtteliselt hakkama. Kodus sain aga aru, kui hea asi on elav tuli ehk kui sul on kamin korteris. Sest olin ikka päris märg ja seeläbi maha jahtunud.

Sekka rahulikud jooksuotsad ja vana aasta viimasel päeval jalgpalli puuriturniir. Seal andis väike väljak tunda. Ehk kui oled harjunud rahulikult kulgema, siis on keeruline lühikesi kiireid sprinte teha.

Ja uue aasta esimesel päeval käisime saare keskpunkti vaatamas. Ehk oli mõnus matk metsas. Kui kodust välja minnes kallas tublisti vihma, siis retke ajal liikusid meie peade kohal sademetevabad pilved.

Kolmapäeval ulgus hommikust saati tugev tuul, mistõttu oli üle mitme päeva esimene trennivaba olemine.