Jõulupühad õnnestus üsnagi rahulikult ja vaikselt mööda saata. Umbes nii vist peakski?
Kooli jõulupidu oli muhe. Samas klassijuhatajana tekkis mul dilemma, et kas ma täidan oma rolli kehvasti või vastupidi, olen suutnud noorte arengut ja avanemist mitte takistada. Ehk et mind kaasati jõuluetenduse plaanidesse umbes siis, kui kõik tegelikult juba paika loksunud oli. Olgu, eks huvijuht kindlasti ka toetas neid. Ent siiski. Nelja ja poole aastaga on nad tõsiselt muutunud. Ahjaa. Õnneks ma ei jäänud ka täitsa kõrvale. Mulle usaldati oluline roll. Mõni ütleks, et lihtne lavatööline, kes lava tagant saalis õigel hetkel tuled kustutas. Aga tõeline teatrikunstnik tunnetab rolli tegelikku olulisust :)
Järgmisel hommikul sõitsin aga mandrile, pealinna kaudu heade mõtete linna. Veetsin jõuluõhtu venna pool. Kolis väga kultuursesse kohta, ERM-ist nii pool kilomeetrit eemal. Et see pühade ajal suletud oli, tuleb mul endal samuti veel sinna tagasi minna. Samas 25nda hommikul, kui sealt mööda sõitsime, siis oli seal õues huvilisi küll jõlkumas. Lootsid ikkagi sisse saada?
24nda keskpäeval olime linna keskväljakul, kus linnapea, jõuluvana ja piiskop üheskoos kõnet pidasid. Nii suure linna kohta väga vähe inimesi oli kohal. Samas sellest kolmikust rohkem huvi pakkus sinnasamma püstitatud kiigemets. RMK algatus, mis tekitas tunde, et saad metsa siseneda, kus siis kiiged ja puuskulptuurid ootasid.
Pühade osas sain aga eesmärgi täidetud, ehk eemale hoida jõuludega mitte kokku sobivast. See on siis kingi- ja söömisrallist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar