Sügis

Viimased 20 aastat- vaid ajateenistuses oli teistmoodi- on minu jaoks sügise saabumist märkinud kooliaasta algus, mitte kalendrisügis. Ehk siis niikaua olen ühtejutti kas koolipingis istunud või siis selle ees seisnud.

Koolmeistrina kaob (või tegelikult, mis ma valetan, ei kao, pigem väheneb vaid) aastate lisandumisega tööaasta alguse ärevus-elevus. Kuigi veidi muutub minu jaoks ka sel õppeaastal, saan üsna rahulikult uude aastasse astuda.

Väikesed, kuid positiivsed muudatused töökorralduses ja paberimajanduses. Õppenõukogust, mis venis vaat et terve tööpäeva pikkuseks, saadud kinnitus, et kollektiiv on jätkuvalt vahva ning suurem osa on sinu mõttekaaslased. Kehalise kasvatuse tundide osakaalu tõus võrreldes teiste antavate tundidega. Ja loomulikult olen rahul, et kooli tugisüsteemid on teinud märgatava hüppe edasi möödunud aastaga võrreldes.

Minu poolest võib sügis alata.