Laupäev, 8. märts 2014

Usaldus

Eile õhtul, kui oma koju tagasi tulin ja parajasti autot parkisin, sõitis üks lasteaiapoiss jalgrattaga minu neljarattalise kõrvale. Jäi seisma ja justkui ootas midagi.
Korjasin oma asjad kokku ja astusin masinast välja, endal tuhat mõtet peas, et miks ta küll seisab ja ootab.
"Keegi on jalgpalliväljaku ukse ära lõhkunud."
Teretasin ja pärisin, et kas äkki suured poisid.
Poiss noogutas, hüppas ratta selga ning väntas eemale.

Minu jaoks väga tähenduslik vastuvõtt pärast paarinädalast äraolekut.

Kommentaare ei ole: