Puhkus

Tänasega saab koolivaheaeg läbi. Et jõulupühad ja aastavahetus sinna sisse jäävad ja seekord kenasti keset töönädalat pealekauba olid, siis ongi tegemist lühipuhkusega. Eelpool toodud põhjustel polnud ka jalgpallitrenne ehk kellaajast sõltuvaid kohustusi.

Jõulud veetsin (vana)vanemate pool, 2. jõulupüha tegelikult küll teleka eest. Inglise liiga kihvt traditsioon just sel päeval lõunast õhtuni vutti mängida. Polegi ju tegelikult tähtis, missugune on inglaste tegevus- ühine eine, lauamäng või hoopis jalgpall-, peaasi, et pere koos on.
Ise näen jõulupühadel samuti vaid seda mõtet. Olla koos pere ja lähedastega, vähemalt neid meeles pidada. Ja siinjuures mitte kinkide abil. Materiaalsete kinkide, mõtlen. Saab ju kinkida aega- kõige väärtuslikum ressurss üldse!-, emotsioone jne.
Materiaalseid kingitusi ma lisaks eelpool mainitule ka lihtsalt ei oska valida... Samas on tore kuulda-lugeda, et üha enam proovitakse tutvusringkondades kingipakkide asemel muuga leppida või raha annetuseks suunata.

27ndal sõitsin mööda saart, ürituselt üritusele- jõululõuna, koosolek, spordiaasta lõpetamine. Sealt veel teise saare otsa sõbra poole. Rääkisime varahommikuni. Mõne tuttava jõudsin puhkuse ajal veel ikka üle vaadata. Mis sa teed, kui muul ajal võimalus kokku saada on üsna harv. Kes on meremees, kes elab-töötab mandril, kellega lihtsalt tegemised kokku ei jookse. Siis tuleb see aastalõpp ära kasutada, kasutades selleks aega vajadusel muu arvelt.

Eks tuleb siis päeval uni tagasi magada. Aga eri tegurid takistasid siingi, nt spordiülekanded. Sest mis sa siis magad, kui telekast tuleb näiteks jalgpalli aastalõputurniir. Ja see on Tallinna TV ainus pluss ka minu meelest. Et nad sporti näitavad. Nii VTB liigat kui jalgpalli- ja seda tuli vist 6 tundi jutti turniirilt 29. ja 30. detsembril.

Siis magad veidi ja ongi 31. detsember. Ei saa öelda, et teleprogramm väga sisukas oli. Samas Tujurikkujaga jäin taaskord rahule. Ei olnud küll kõik sellised sketšid, mis koheselt naeru esile kutsuvad, aga seda enam meeldis. Mõte oli lugudes sees. Ja väga osavalt lähenevad ühiskondlikele teemadele.

Kui mitmel õhtul jutti magamise aega ümber sätid, siis tee mis tahad, uuesti unegraafikut tavapärasesse režiimi saada on pea võimatult raske. Vaata või Titanicut- ja seda ma ka tegin, ei tea mitmendat korda-, aga ikka silm kinni ei jää.

Unegraafikut ei ole siiani õnnestunud korda saada... Ehk uni tuleb väga hilja. Aga eks selles olen ikka vaid ise süüdi.

Viimane tubli sportlik päev oli ka rohkem kui nädala eest. Tuleb täna kontrolljooks vist teha, siis saab aimu, kui suure hooga uuel nädalal jõulu- ja vanaaastaõhtu lauast ning korrapäratust puhkamisest end uuesti sportlikule lainele viima peab hakkama.

Lühidalt öeldes ootan juba tööle ja korrapärasele rutiinile asumist. Õnneks enne suve enam pikemalt puhkama ei pea :)