Eile viisime läbi jaanuarikuise spordilaupäevaku. Neljatunnine matk, mis kulges suures osas rannaäärsel merejääl.
Vahva oli. Ilmaga samuti vedas. Tüüpiline talveilm 2014. Ehk siis tuulevaikus, külmakraade kuni 10 ja päikesepaiste.
Kui esimesel spordilaupäevakul osales üks lapsevanem, siis seekord ilma liialdamata mitu korda rohkem :)
Ja paarkümmend spordipoissi-tüdrukut. Võinuks rohkemgi olla, aga tuleb endale aru anda, et vägisi kedagi sporti tegema või liikuma ei too. Arvuti on mõne jaoks liiga suur ahvatlus, millest loobuda ei taha. Tõsi, eks põhjuseid oli ka teisigi, näiteks matemaatikaolümpiaad. Aga üldiselt tuleb lihtsalt oodata, et teiste eeskuju nakatab ja seeläbi leiab rohkem selle piirkonna noori tee regulaarse spordi juurde.
Kelgu vedamisest andsid eile sääred tunda ja täna trenni teha plaanis polnud. Aga täna olid juba teised mõtted peas :) Pidin juba päeval jooksma minema, ent just vahetult enne seda helises telefon. Kutsuti liuvälja rajama. Ehk põhimõtteliselt rulli lükkama-tõmbama jalgpalliväljakule. Teine kiht vett sai peale ja uue nädala esimeses pooles peaks juba uisutada saama.
Õhtu hakul ei suutnud aga toas püsida ja läksin ikkagi jooksma. Mõnus rahulik tunnine ring. Miks jooksmas käia? Kes käib, see teab. Aga põhimõte lihtne- see mitte ei võta energiat, vaid annab seda. Pärast suudad rohkem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar