pühapäev, 5. jaanuar 2014

Legend

Teema on päris palju kajastust saanud, sestap ei hakka siin ise midagi juurde nö leiutama. Samas kui oled kellegile üle poole oma elust kuust-kuusse kaasa elanud, siis külmaks see ka ei jäta. Hooaega 1995 mäletan juba kindlasti. Mida kõike ma olen elus teinud, et F1 etappe näha. Ja pöialt hoidsin ikka ühele sõitjale.

Olen üpris sama meelt, nagu Jaan Martinson laupäevases Postimehes kirjutas:

Saatus on äraarvamatu. Schumacher elas üle aastad vormelitsirkuse peaesineja rollis, saamata ainsatki tõeliselt ohtlikku traumat. Janu kiiruse ja ekstreemsuse järele – vaid surmapõlglikke kroonitakse tšempioneiks – sai rahuldatud suuremate probleemideta. Avarii motovõistlustel tõi kaasa kaelavigastuse, kuid see oli pigem tööõnnetus kui saatuse näpuvibutus.

Õigupoolest poleks Schumacher saatuse näpuvibutust niikuinii hoomanud. Või kui oleks, siis vaadanuks kõrvale ja teinuks mõistmatu näo. Kui su kütuseks on adrenaliin, mida tuleb põletada tohututes kogustes, annad end paratamatult jumala kätesse. «Langevarjuhüpped, suusatamine, mootorrattasõit, ratsutamine,» loetles Schuma­cher kord oma hobisid. «Mulle meeldib nende tegevuste puhul piiride otsimine, piirini jõudmine ja olukorra kontrollimine. Mulle on alati meeldinud just niisugune noateral kõndimine.»

Õnnetuses tunned sõpru. Alles nüüd, kus Schumacher vaagub elu ja surma piiril, võib mõista, kuivõrd ta maailmale korda läheb. Seni oli ta iidolistaatus arvatav, nüüd nähtav. Saksamaa kui sünnimaa, Itaalia kui Ferrari-maa, maailm kui Schumacheri talendi austaja ja aastaid kestnud etenduste publik... 

Schumacher pole tavapärane suurilmastaar, kelle looming on tegelikult «looming», mis kustub koos temaga. Schumacher on legend, kes nihutanud piire. Ta on vormelimaailma Pele või Muhammad Ali või Michael Jordan või Wayne Gretz­ky. See, kes tahab saada kõigi aegade parimaks vormelipiloodiks, peab alistama mitte pelgalt Schumacheri tulemused, vaid kerkima samaväärseks iidoliks kogu oma sära, kire ja pahedega.

Aga nagu öeldud, ei maksa ses võitluses senised oskused, tiitlid ega tahtmine. Keegi ei tea, mis juhtub homme või ülehomme. Küll on selge üks: Schumacher, ka siis, kui Styxi vool ta juba nüüd kaasa peaks viima, on elanud suurepärast elu, saanud teha seda, milleks jumal ta loonud, ning teinud seda väga hästi.

Kommentaare ei ole: