Kaart

Reedese töökoosoleku lõpus kinkisid kolleegid isevalmistatud kaarte, mida nende saaja veel omakorda kunstiande piires täiustada sai.

Minu omal seisis:

Et maailm avaneks Sulle kogu oma värvikülluses!

Maailm on vaid võimas vikerkaar!

Sobib päris hästi.

September

Läheb viies aasta osalemaks selles kampaanias. Arvestades, et varasemad septembrid on õnnestunud nö vastu pidada ja et paar päeva tagasi täitus kuus kuud alkoholivabat elu, otsustasin endale uue väljakutse esitada. 

Kuu aega kohvi joomata. Jah, päriselt. Kes pole kohvisõber, võib ju arvata, et see on käkitegu. Musta, aromaatse joogi austajana arvan, et tegemist on keerukama väljakutsega kui kuu ilma alkoholita. Tõenäoliselt on olukordi, kus sulle kohvi pakutakse, ka kordades rohkem kui neid, kus sulle promille sisaldavat jooki pakutakse. Kui mitte, siis mõttekoht. :)

Volikogu

Kohati toimivad asjad päris hästi, on justkui üksmeel. Samas jällegi jooksevad põhimõttelised lõhed läbi.

Tänane istung lõppes vallavanemale umbusalduse avaldamise eelnõu esitamisega. Jah, olen nõus, olemaks ideaalne valla tegevjuht, on veel õppimisruumi. Samas kui ma võrdlen teda eelkäijaga, siis tekib küll küsimus, et mis ajendas valimisliitu EE seda lüket tegema.

Trenn

Kolmapäeval olid viimased trennid Käinas. Vähemalt mõneks ajaks. Samas ise loodan, et pigem pikemaks ajaks. Mitte, et seal nii vastik oleks- viimase trenni järel käisid lapsevanemad ka positiivsete sõnadega kostitamas, haruldane vähemalt minu jaoks.

Aga positiivne oleks, kui lisanduks regulaarselt tegutsev treener.

Ja ise tahaks ka rohkem kodukandi noortele nüüd panustada. Vaadates tunniplaane- enda ja noorte jalgpallisõprade-, lisades sinna muud tegemised septembrikuus, oli/on suht keeruline treeninggraafikut planeerida.

Sügis

Viimased 20 aastat- vaid ajateenistuses oli teistmoodi- on minu jaoks sügise saabumist märkinud kooliaasta algus, mitte kalendrisügis. Ehk siis niikaua olen ühtejutti kas koolipingis istunud või siis selle ees seisnud.

Koolmeistrina kaob (või tegelikult, mis ma valetan, ei kao, pigem väheneb vaid) aastate lisandumisega tööaasta alguse ärevus-elevus. Kuigi veidi muutub minu jaoks ka sel õppeaastal, saan üsna rahulikult uude aastasse astuda.

Väikesed, kuid positiivsed muudatused töökorralduses ja paberimajanduses. Õppenõukogust, mis venis vaat et terve tööpäeva pikkuseks, saadud kinnitus, et kollektiiv on jätkuvalt vahva ning suurem osa on sinu mõttekaaslased. Kehalise kasvatuse tundide osakaalu tõus võrreldes teiste antavate tundidega. Ja loomulikult olen rahul, et kooli tugisüsteemid on teinud märgatava hüppe edasi möödunud aastaga võrreldes.

Minu poolest võib sügis alata.

Legend

Eile võtsime treenerikursusel läbi viimase teema, väravavahi töö ja roll. Ja kes teine oskaks sel teemal rääkida, kui mitte Mart Poom.

Jalgpallilaagri raames käisime noortega Lillekülas. Päev tipnes koondise legendide ja muusikute vutimänguga. Olgem ausad, nimed nagu Tohver, Viikmäe, Kirs, Rooba, Terehhov ei ole praeguste 10-aastaste jaoks legendid. Veelgi enam, need ei ütle suurt midagi. Reim, Kristal, Zelinski - tänu televisioonile on need nimed ehk tuttavamad. Aga nagu noortelt peegeldus, mitte ülearu.

Samas Poom on legend. Ka nende laste jaoks, kes teda reaalselt mängimas näinud ei ole. Aga teda teati tol päeval Lillekülas. Ja selgelt kõige rohkem elati just talle kaasa.

Ja 42-aastane mees on jätkuvalt väga heas vormis. Näitas ette ka harjutusi, mida treenerikursus kuidagi järele ei suutnud teha. Noored mehed :) 

Eelkõige tuleb au anda aga suhtumise ja põhjalikkuse eest. Ega muidu tippu ei jõuagi.

Põhjalikkuse ja suhtumisega haakub ka teine eile jutuks olnud teema.

Keith Boanas, teine tõeliselt inspireeriv jalgpallitegelane. Tõi näiteid Inglismaalt, oma kolleegide seast, kellega kunagi koos treeneriametit õppinud. Et kaugele jõuavad need, kes madalalt tasemelt alates kõvasti vaeva näevad ja süvenevad. Veel enam, mida kõrgemale jõuad, seda lihtsamaks asi läheb. Ja seda enam on oluline algtasemel asju tõsiselt võtta, mitte teha täpselt nii palju kui nõutakse.

Näiteks Belgias, Hollandis, Saksamaal on "tõeliselt kõvad tegijad" (Boanase järgi) just noortetaseme treenerid. Seal saadakse aru, et just seal tuleb "ülevalt poolt" ehk vutiliidu/riigi poolt panustada. See tähendab, et seal ei saa nö mees metsast/tänavalt tulla noori treenima. Ehk enne tuleb end koolitada ja sobivus välja selgitada, siis saad tegutsema asuda. Ja seda tasustatakse ka korralikult.
Võib ju mõelda küll, et mis see siis ära ei ole. Tegelikult laod just sel tasemel vundamenti. Boanas on üpris konkreetne ja aus ka oma koduriigist rääkima. Ega me väga palju positiivset sealsete kvalifikatsiooninõuete kohta ei kuulnud. Ja probleemid on kerged tõusma. Tõsi, kaugelt vaadates tundub kõik justkui ilus. Aga me näeme jäämäe tippu. Teadmata, kui palju noori tegelikult jalgpalliga tegeleb ja kui vähe neist kunagi kuhugi jõuab. Samas kui infrastruktuur ja rahalised võimalused lubaks palju enamat.
Poom ütles, et ta oli 20, kui esimest korda spets väravavahtide treeneri käe alla harjutama sai. Ent laotud põhi tavatreeneri poolt ehk ABC oli nii hea, et ta jõudis erialased nüansid hiljem omandada.

Tagasi tulles Kesk-Euroopa näite juurde, siis ei ole ka imestada, et need riigid maailma jalgpallis absoluutne tipp on. Nii täiskasvanute kui eri vanuseklasside noortesatside seas. Kui vundament on tugev, seisab kogu maja kindlalt. Ja see ei kehti sugugi vaid jalgpalli kohta.

C

Homme peaks oma C-kategooria treenerilitsentsi kursusega ühele poole saama. Kuigi on lõbus ja õpetlik olnud, siis samas ka väsitav. Just sõidud edasi-tagasi. Ja et seda tuleb kõige muu vahel teha. Tegelikult oleks vajalik võimalus aeg maha võtta ja keskenduda. Et kasvõi täna täidetud paberihunnik ei oleks puhas formaalsus ja vajadus kursus lõpetada.

Vilkurid

Sõidan õhtul rahulikult 50-ga. Nö kõrvalteel. Möödun politseiautost. Ja algab värvidemäng. Sinine-punane-sinine-punane. Üheskoos ja kordamööda, läbisegi ja süsteemselt.

Operatsioon "Kõik puhuvad", selgitab ohvitser.

Tundub küll loogiline sellisel viisil seda läbi viia, aga olgu siis. PPA teema. Ei meenugi esimese hoobiga, kas varem on õnnestunud vilkurite saatel teepervel peatuda.

Vihm

Vihm. Raju, suurte piiskadena alla langev vihm. Mõnus. Naudin selle vaatamist. Lihtsalt vaatad ja ei mõtle, absoluutselt. Imetled looduse ilu ja võimu.

Laagrid

Nädal jalgpallilaagris treenerina. Iseenesest vahva ja rikastav.

Samas- eriti kui lisada siia allpool mainitud NK laager- imestan ja tunnustan neid, kes seda tööd suure (ehk mitmelapselise) pere kõrvalt teevad. Täispikk päev pea poolesaja lapsega tõmbab suht tühjaks. Koju minnes tahaks lihtsalt puhata ja taastuda veidi. Aga kui sul on endal lapsed ootamas, vaevalt see väga võimalik on.

Neljapäevast laupäevani toimus paralleelselt noorte kotkaste ja kodutütarde laager. Ehk ühest laagrist liikusin kaks päeva otsejoones teise.

Sai veel kinnitust, et sedaviisi noortetööd teha saan seni, kuni lapsed majas.

Tulles jalgpallilaagri juurde tagasi, siis ei saa mainimata jätta, et kõrgem jõud on sel suvel ka ise vutilainel. Põhimõtteliselt oli iga päev, ühe erandiga, nii, et staadionil toimuvate tegevuste ajal vihma ei sadanud. Lõunapausi ajal sabistas, õhtul kui otsad kokku tõmbasime, avanesid taevaluugid.

Tähtaeg

Oh kui vahvad on tähtajad. Eriti kui saad selle mitu nädalat ette ja siis ikka ootad viimas(t)e hetke(de)ni. Loodetavasti sai õhtuse/öise seisuga nüüd nendega ühele poole.

Nüüd terve nädal jalgpallilaagris. Siis aga taas koolmeistri töö lainel. Ehk saab rahuliku, stabiilse elurütmi juurde tagasi.