Nädalavahetusel lõin kaasa Emmaste 25. rattasõidul. Nii korraldajate poolel, kui - nii nagu arvata võis, et läheb - ka osalejana.
Emmaste rattasõitudel või rattarallidel olen nüüd vist 15 korda saanud vabatahtlikuna panuse anda. Praktiliseks kinnituseks, et usun (ja tegutsen selle nimel), et ühine ja ühtne Hiiumaa tähendab siiski ka piirkondlike eripärade ning traditsioonide hoidmist.
Aga rattasõidust. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... Ehk tegelikult oli võistluspäeva hommikuks korraldustiim juba suure töö ära teinud. Nii et panime võistluskeskuse üles (ja eks see ole aastatega lihtsamaks läinud) ning seejärel sain paar-kolm tundi metsas rajale viimast lihvi anda.
Kell 15 ajal anti lähe rattarogainile. Nii vana mees juba, aga ikka on asju, mille kohta saab öelda "esimene". Ehk esimene kokkupuude selle spordialaga. Oli põnev! Võtsin võistluse kokku kui Emmaste rattaralli popurrii. Ehk punktid viisid kohtadesse, kus erinevatel aastatel võistlused toimunud on.
Hämaras ja pimedas viimaste aastate traditsiooniline öösõit. Seekord küll vaid elamussõiduna ehk paremusjärjestust ei selgitanud ning kõik sõitsid nii kiiresti ja kaua kui lusti jagus. Selle võistluse kõige põnevam osa (eriti pärast pikka, aga ka niisket ja vihmast, päeva) on pea tuhande küünla metsast kokku korjamine. Võtad seda küll kui vahvat trenni, aga üldse ei ole paha tunne enne südaööd koju sooja duši alla jõuda :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar