Varssavi

Suurlinnade juures on vahva, et hommikul kuuest juba elu käib. Mul pea alati kusagil käies, on siis päris puhkus või mõne programmi raames käik või hoopis lähetus, organism veidi sellisel "vacation mode" režiimil. Ehk pigem puhkan hästi välja ja uni läheb varakult ära. Täna siis kasutasin seda aega, et jalutada.

Kuigi temperatuur liige kõrge ei olnud, on õhus juba kevadet tunda :)

(suur)linn

Kaubanduskeskus. Lapsed koos vanematega. Ühine aeg keset betooni, kirevate väljapanekutega kauplustest mööda jalutades, taustaks suhteliselt vali popmuusika. Mõne puhul on märgata, et jalutatakse juba pikemat aega. Nägudes tülpimus.

Peas kangastus isiklik kodune paralleel. Poeskäigud võtavad aega. Teinekord võtab üks ots ehk umbes 750 meetrit ka tubli pooltunni. Sest ikka on uued ja põnevad kivid või muud asjad tee peal tähelepanu tõmbamas. Kass(id) või linnud. Putukad. Nii palju avastamist. Ja see on ajas muutuv. See tähendab, kass pigem ei ole kaks korda järjest ühe koha peal ega tee sama tegevust.

Samas eskalaatoriga sõitmises on lapsed, kes kaubanduskeskuses rohkem aega veedavad, osavamad :)

Võib-olla ma lihtsalt olen maalaps.

Kohalik omavalitsus

Vabariigi valitsuskoalitsiooni muudatuse järel sai ka hiiumaisest maakonnalehest lugeda tubli parteisõduri ülistuslaulu, kuidas nüüd on rohi päriselt roheline, taevas muutub sinisemaks ja elu läheb paremaks.

Parempoolsemaks küll, kuigi näiteks Isamaa ja Parempoolsete juhtivtegelased on ka selle kahtluse alla seadnud. Samas on kõrvaltvaatajatel üsna selge üksmeel, et tavalise kodaniku jaoks midagi paremaks ei muutu.

Ma ei püüa alljärgnevalt näidata mainitud leheloos eksponeeritud kuldmündi teist külge rohkem kui paari näitega. Iga inimene on eelmise/uue valitsuse otsuseid ise tunnetanud ja tunneb seda vahetult ka edaspidi

Küll aga tahan tähelepanu juhtida ohtlikule mõtteviisile.

Elu läheb paremaks?

Mida seni kuulda on olnud.

Eesti 200 esimees ütles, et pensionid kasvavad Eestis liiga kiiresti. Loe: pidurdame kasvu, lõpetame indekseerimise (või leebemal juhul, paneme pausile).

Reformierakonna noortekogu nõuab kõrghariduse tasuliseks muutmist. Hea haridus on nii üksikisiku kui riigi edu alus.

Naljakas seik on muidugi ka see, et viimased nädalad ja paar järgmist kuud käivad koos töögrupid, kahe erakonna delegatsioonid, et kaardistada Eesti väljakutsed. Kas kahe aastaga valitsuses midagi tõesti sõelale ei jäänud?

Küll ei ole kuulda muudatustest, mis inimeste elujärge viimase aastaga päriselt muutnud on. Ja mitte paremaks. Automaks oma ebaloogilisusega, lüües valusamalt maapiirkonna elanikke ja lastega peresid. Tulumaksuseaduse muudatused, kus tuludeklaratsiooniga varasemast vähem lastega peresid väärtustatakse. Lastetoetuseid vähendati.

Kõige ilmekam näide, mida siitsamast Hiiumaalt kuulsin. Noor ettevõtlik mitme lapsega pere lõi kokku, kui palju nende kulud aastaga kasvanud ning tulud vähenenud on. 8000 eurot!

Võib-olla tõesti kellelgi lähebki paremaks ja paremini. Aga nagu siit muster välja joonistub, siis need ei ole noored, eakad ega lastega pered.

Mis oli aga selle Parteile kummarduse tegemise loo kõige suurem möödalask - kohalik omavalitsus on oma valikutes vaba. Vabariigi valitsuse tähelepanu ning toetus ei saa ega tohi käia mööda parteiliine mööda.

Miks? Hästi lihtsustatult oleks sel juhul olukord, kus mõni püüdlik kohaliku tasandi poliitik vahetab iga nelja aasta tagant erakonda. Või teine näide, päriselust, kus erakondlik kuuluvus saab kriteeriumist omavalitsuse hallatavate asutuste juhtide valikul.

KOKSi järgi:

Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

/---/

§ 3.   Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

  1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

Kui kohalikud omavalitsused on sõltumatud, väheneb oht, et riigi keskvalitsus hakkab neid kasutama poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See aitab hoida tasakaalu võimujaotuses ja ennetada tsentraliseeritud võimu kuritarvitamist.

Tervis(erada)

Mõte, et asutuse Hiiumaa Sport üks tegevuskoht kannaks tänase Paluküla Terviserada nime asemel Hiiumaa Terviserajad nimetust, käidi välja spordiinimeste poolt ning seda toetas Eesti Terviserajad sihtasutus. Hiiumaa Vallavalitsus muudatust ei algatanud, ent pidas seda mõistlikuks ning toetas sellekohase muudatuse tegemist asutuse põhimääruses.

Siinkohal on asjakohane märkida, et üks Hiiumaa Sport tegevuskoht on ka Hiiumaa Spordikeskus, asukohaga Kärdlas. Ma ei mäleta, et oleks kerkinud küsimus, kas on sobilik seda Hiiumaa Spordikeskuseks nimetada või peaks piirduma nimega Kärdla Spordikeskus. Eriti kuna samal ajal oli ja on meil ka näiteks Käina Spordikeskus. Maakondlik esindusobjekt ei välista piirkondlikke ja kogukondlikke.

Toon veel kaks huvitavat fakti välja. Mitte väga ammu kandis see spordiobjekt nime Kärdla-Paluküla-Palade terviserada ning toonane nimemuudatus ei pälvinud mingisugust tähelepanu. Geograafiliselt asub Paluküla terviserada hoopistükkis Hausma külas.

Peamine, miks nime muuta, on selguse loomine ning Hiiumaa nimetuse kasutamine ka spordivaldkonna hüvanguks.

Eesti Terviserajad on välja toonud, et kuna Raplamaal Palukülas asub samuti terviserada, siis neid kahte aetakse ükslugu sassi. Samuti on Hiiumaal hästi tööle hakanud sporditurism. Ehk mandrilt tullakse meie spordikeskusesse või loodusesse. Võistlema, laagrisse või enese heaks liikuma.

Märksõna Hiiumaa töötab väljaspool saart hästi ning eri valdkondades on see edukalt kasutusel. Mõtleme näiteks Hiiumaa Köök ja Pagar peale, mille tootmine on aastast 1909 Kärdlas, aga just Hiiumaa nimi ja logo on viidud massidesse ning see selgelt toetab saare tuntust laiemalt kui ühe ettevõtte kontekstis.

Toon mõne konkreetsete argumendi nimemuutuse toetuseks.

1. Ühtne ja selgem bränd. Hiiumaa Terviserajad annab laiemalt mõistetava tähenduse. Nimi aitab paremini turundada Hiiumaad kui tervisespordi sihtkohta, mis toob saarele rohkem külastajaid.

2. Arusaadavus. See välistab segaduse, sest Eestis on teisi Paluküla-nimelisi kohti, sealhulgas terviserada Raplamaal.

3. Kõigi hiidlaste rada. Nimevahetus rõhutab, et tegemist on kogu Hiiumaa terviserajaga. See soodustab kogukondlikku ühtsustunnet ja laiemat kasutajaskonda.

4. Kohalik identiteet. Kohalike nimede säilitamine ja laiema kaubamärgi loomine ei välista üksteist. Vastupidi, toetavad teineteist – piirkonna nimetus jääb alles viitena konkreetsele rajale.

5. Hiiumaa on tugev bränd. Hiiumaa on tuntud ja köitev kaubamärk, mida tuleb eri valdkondade arendamiseks ja Hiiumaa hüvanguks heas mõttes ära kasutada.

Positiivne selle teema juures on see, et meie sporditaristu saab tähelepanu. Loodetavasti jõuab seeläbi veel enam inimesi liikumisharrastuse juurde. Meil Hiiumaal on selleks väga head tingimused loodud.

Lõpetuseks soovingi tänada teid, Alari ja Liis Remmelg, Alo Lõoke, Liili Eller, Argo Valgma, Aivo Pere, Martin Lauri ja teised, kes te olete seda spordikompleksi suure pühendumusega arendanud, nii et tänaseks oleme jõudnud sinna, et maakondliku esindusobjektina saame seda nimetada Hiiumaa Terviseradadeks.

Ilmus 20.03 Hiiu Lehes

Kohalikud valimised

 Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam kaugel.

Ühiskonnauuringute Instituut on koos uuringufirmaga Norstat koostanud kohalike omavalitsuste valimiste mudelennustuse, mille järgi Isamaa teeb suure, SDE mõõduka tõusu.

Selle järgi pealinnas võidab valimised Keskerakond, üle-Eestiliselt koguvad enim toetust Isamaa nimekirjad. Pealinnas tõotab põnevalt jätkuda - Kesk+EKRE vs REF+ISA+SDE on fifty-sixty seisus. Ehk see kinnitab tõde - sa võid teha tugeva tulemuse, isegi valimised võita, aga kui teised sinuga koostööd teha ei taha, siis jääd ikka opositsiooni.

Hiiumaal võidab selle mudelarvutuse järgi valimised Isamaa, arvestades, et reitingu järgi on erakonna toetus 24 protsenti, samas kui SDE ja EKRE toetus 18.
23-kohalises volikogus saab selle mudeli järgi Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Muidugi, mida ei tea, on selle arvutuse täpne valem. Ehk et kas ja kuivõrd arvestati konkreetseid kandidaate, kuna kohalikel valimistel määravad need siiski palju. Isegi enam kui maailmavaade ehk erakondlik kuuluvus.

Laevaühendus on enam kui ühistransport

Kui vaadata arvamusuuringuid, siis inimesed pigem toetavad mõtet, et riik peaks end koomale tõmbama ehk kärpima. Olukord ja arvamus muutub, kui päriselt kärpima hakatakse.

Kas vahetuvad valitsused liiga kiiresti või pole lihtsalt aega, et tervikpilti süveneda, seega valitakse lihtne lahendus – solidaarne vähendamine üle välja. See aga tekitab alati probleeme. 

Erinevate valdkondade eest vastutavad erinevatesse poliitilistesse jõududesse kuuluvad ministrid, see tähendab, et partnerite soove eranditeks ei toetata. Poliitiline kalkulatsioon kaalub kahjuks sisulised argumendid üle. Kui kõigile ühtemoodi, siis kõigile ühtemoodi.

Ühistranspordikorraldus on erinevate järjestikuste valitsuste poolt tugevasse eelarvemiinusesse lastud. Sealjuures on riigile kaugelt kõige kulukam bussitranspordi korraldamine. Samas katab see kõige väiksema osa kuludest piletituludega, napi kümnendiku. Laevaühenduses suursaartega katab piletitulu umbes 35% ning kui siia lisada laevakompanii kasum, oleks see kaks korda nii palju.

Laevapilet ja -graafik

18. oktoobril sooviti suursaartega arutada piletihinnamääruse muutmist. Meenutame, et aastal 2022 jõustus kehtiv hinnakiri. Sõltuvalt piletiliigist oli hinnatõus paar- kuni mõnikümmend protsenti. Kui võtame arvutuse aluseks, et Heltermaa-Rohuküla liinil veetakse aastas üle miljon ühikut, reisijad ja sõidukid kokku, ning hinnatõus oleks keskmiselt euro olnud, siis on lihtne arvutada, palju riigieelarvesse meie liinilt lisatulusid laekunud oleks.

Sellel oktoobrikuisel videokohtumisel olime Saaremaa vallavolikogu esimehega samal seisukohal – hinnatõus ei ole põhjendatud ning seab saarte ettevõtluse kehvemasse olukorda. 

Ühistranspordi teemal oleme saarlastega aastaid ühte asja ajanud. Madis Kallase toel veensime regionaalministrit, kes ministeeriumis hinnatõusu plaani ära palus unustada.

Teades, et riigi majanduslik olukord on nadi, oleme püüdnud olla konstruktiivsed ning tulude suurendamiseks pakkusime, et saareelaniku sooduspileti võiks saada need, kel sissekirjutus 1. jaanuari seisuga. Riiklikult on just aastavahetuse seis oluline verstapost ning arvestuse alus. Näiteks just 1. jaanuari sissekirjutus otsustab, millisele kohalikule omavalitsusele laekub sinu tulumaks.

Ühetaoline kärpimine

Aga et kokku on lepitud solidaarses kärpimises, siis tuli aasta lõpus lauale üheprotsendiline reiside arvu vähendamine.

Laevakompanii koostas kärpeülesande lahenduse ehk kuidas miinus üks protsent graafikus avaldub. Lisasime sellele oma kommentaari, kooskõlastatult Hiiumaa Ettevõtjate Liidu ja Turismiklastriga. Et saame riigi keerulisest rahalisest seisust aru, aga kärpeülesannet tuleks lahendada sisuliselt, mitte et “hammustame igalt poolt tükikese”. Hiiumaa liinil on alates 2018. aastast reiside arv kasvanud veidi üle 10 protsendi, samas kui üle veetud sõidukite arv enam kui 22 protsenti. Seega nõudlus ületab pakkumist ning veomahud kasvavad kaks korda kiiremini kui juurde lisatud reiside arv. Sellest tulenevalt on juba tänase veo mahu säilitamine sisuliselt kärpimine.

Arvestades, et parvlaevad Leiger ja Tiiu mahutavad 700 reisijat ja 150 sõidukit, on TS Laevade pakutud reiside vähendamise plaan võimalikest valutuim, sisaldades väljumisi, kus keskmiselt 10–20 sõidukit. Et reiside vähendamine säästab riigieelarvele vähem kui 50 000 eurot, on tegemist solidaarsuse, mitte reaalse vajadusega. Erinevad ministeeriumid ongi just sarnaselt kümnete tuhandete kaupa riigieelarvet tasakaalu ajanud. Näiteks eelmisel aastal pidi vald enda kanda võtma matusetoetuse kulud, kuna riigi toetus 30 000 eurot lõpetati. Samamoodi oleme muude valikute arvelt lappinud huvihariduse toetuse järk-järgulist vähendamist. Viie aastaga on riiklik toetus Saaremaale 60 ja Hiiumaale 50 protsenti vähenenud.

Lahendused

Laevaühendus on märksa enam kui ühistransport – näiteks rongiga sõitmiseks on inimesel üldjuhul alternatiive, samas ilma sillata on laev sõidukile ainuvõimalik pääs mandrile. Arusaadav, et teema on oluline ning tekitab emotsioone. Ilmselt võimendab seda valimisteaasta. Samas on enam kui selge – kui paneme energia sellesse, et saarel omakeskis kembelda, mitte püüdes ühisosa leida ja ühise rindena saare teemasid riigi tasandil selgitada, siis võib võita tähelepanu, aga ei saavuta tulemust.

Nii lugesin, et olukorra võiks lahendada liikuvusreformi vahenditega. Teades, et selle mõõdik on CO2 heitmete vähendamine, ei oska näha, kuidas suurem reiside arv seda täidaks. Samuti ei kaeta igapäevakulusid investeeringuteks ette nähtud vahenditest.

Liikuvusreformi eesmärk on muuta ühistranspordi kasutamine mugavamaks ning et üha enam tehtaks auto asemel valik ühistranspordi kasuks. See hõlmab riiklikke arendusi kui ka lokaalseid lahendusi. Viimase osas on regionaalministeeriumiga suhtlus, et Hiiumaal võiks sel aastal investeeringu teha. Oleme vallavalitsuses ja koos Hiiumaa Arenduskeskuse ning Saarte Energiaagentuuriga teemat arutanud. Hetkel on töölaual plaan elektribussi käivitamiseks Tuuletorn-Hiiumaa Spordikeskus liinil. Nii et see väljuks ühelt poolt täis-, teiselt pooltundidel. Samas kattes hooned päikesepaneelide ja vertikaalsete tuulikutega, millele lisanduvad salvestusseadmed ja kiirlaadijad. Sellega vähendaksime auto kasutamist, muutes samal ajal Spordikeskuse ja Tuuletorni kasutamise – kõigi oma võimalustega – inimestele kättesaadavamaks. Kindlasti kasvab seeläbi nende asutuste teenuste kasutamine. Kasutaksime enam taastuvenergiat, vähendades fossiilkütuse kasutamist. Lisaplussina parandab salvestusvõimekus nende hoonete kriisivalmidust.

Minu meelest plaan, mida on mõistlik edasi arendada. Eriti, kui toome liikuvusreformi laevaühenduse konteksti. Iga sõiduki kohta viiakse hetkel üle mere kaks inimest. Seega, kui ühistransport oleks mugavam ja seda eelistataks autole, väheneks surve üleveomahule.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna.

Kaja Antons pakkus maakonnalehes ilmunud arvamusloos, et võiks üheskoos otsida võimalusi tulude kasvatamiseks ja võib-olla seeläbi praamireise kärpida ei olegi vaja. Väga nõus. Ja nagu saareelaniku sooduspileti tingimust näiteks tuues välja tõin, oleme sellest mõttest lähtunud. 

Võrreldes kokkuhoidu esialgse piletihinna muutmisega saavutatavast tulust, saab kinnitust, et eesmärk on – kõik peavad panustama. Lahendus saab olla riigieelarve sisulises korrigeerimises, teisisõnu kärpimises. Ühe vitsaga löömise asemel lähtuda reaalsest olukorrast ja vajadustest.

Samuti ei saa nõus olla mõttega piletimääruse avamisest (loe: piletihinna tõstmisest). Ei täna ega järgmisele aastale mõeldes. Kohaliku elaniku jaoks oleme peaaegu saavutanud olukorra, kus meresõit on hinnastatud maanteepikenduse põhimõttest lähtuvalt. Turist ehk ühekordse sõidu tõttu lepib piletihinnaga. 

Aga need, kel saarel lapsed või vanemad ja seetõttu tihedamalt siin käivad, aga sissekirjutust ei oma, nende jaoks on see märkimisväärne kulu. Samuti kannatab ettevõtlus – erinevad teenused, mida saarele soovime, kõigile arvestatakse ju üleveohind meile esitatavale arvele juurde.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna. Samas, edasi viib ja tulemusi toob nii saarel kui riigis, võimekus koostööd teha ning ühist asja ajada. Teadlikkus saarelisusest tingitud eripäradest ei ole riigijuhtide tasandil lõpuni teadvustunud ja sellesuunalise selgitustööga peame jätkuvalt edasi tegelema. Loodetavasti üheskoos ning ühe asja eest väljas olles.

Ilmus 30.01.2025 Hiiu Lehes

Kultuuriaasta 2024

Rõõm on tõdeda, et lõppenud kunstiaastale kohaselt olete igaüks oma pintslit kasutades Hiiumaa kultuuriaasta värvikirevalt, ehk isegi veidi konradmägilikult tervikuks maalinud.

Eelmisel aastal sain tragidelt kultuuritegijatelt kultuurisaua ning selle kaudu ülesande tavapärasest enam kultuurisündmustel osaleda. Nii olen tervitanud tantsuga kevadet, kogunud elamusi Mere laulu kuulates/vaadates; elanud kaasa Konrad Mägi elusaatusele, saanud osa Erkki-Sven Tüüri juubelikontsertist ja veel palju muudki. Aga sama rõõmsalt nautinud koos lapsega tema esimesi kontserdi- ja kinoelamusi.  

Hiiumaal kultuuriaasta oli tihe ja tummine. Kirjandusfestival, Pühalepa muusikafestival, Pärdi päevad, Hiiumaa Homecoming Festival, Hiiu Folk. Pidasime meeles Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva. Rohkelt näitusekülastajaid võtsid vastu Hiiumaa Muuseum, Kärdla Kultuurikeskus, Reigi pastoraat, Nelja Nurga Galerii, aga ka Tuuletorn. Viimast tasub külastada nüüdki veel, et Hiiumaa tulevikukunstnike töödest osa saada. Kõrgessaare raamatukogu tähistas oma 80 tegevusaastat. Kui mõned märksõnad välja tuua.

Kindlasti on märgiline, et algatatud on detailplaneering Kärdla Kultuurikeskuse kinnistule, et sinna Hiiumaa kultuuripalee ehitada ning kevadel lõpevad Käina kultuurikeskuse renoveerimistööd.

 

Eestis ei saa kultuurivaldkonnal 2025. aasta olema kergete killast. Riigi majanduslik olukord ja sellega kaasnevad kärpekäärid on kultuurivaldkonda suurte siiludena väiksemaks hauganud. Mures on etendusasutused, vähendatud on toetusmeetmete mahtusid ja sihtasutuste, hallatavate asutuste eelarveid, külmutatud on töötasud.

Kultuuriministeeriumi osakaal moodustas riigieelarvest 2002. aastal 3,84 protsenti, 2024. aastal 1,96 protsenti ja 2025. aastal on see kõigest 1,77 protsenti.

Hiiumaal on vaba aeg, kultuur valdkond valla eelarvest 13-15 protsenti moodustanud. 2025. aasta eelarve projektis 16 protsenti.

 

Alanud aasta on laulu- ja tantsupeo aasta. Hiiumaalt on teekonda suurele peole alustanud 22 kollektiivi – neist tantsupeole 15 ja laulupeole 7. Osalejate arv on viimaste pidude lõikes üsna ühel tasemel püsinud. Tõsi, pisut enam ehk kaldunud tantsupeo poole.

Ja kohe mitte ei saa nimetamata jätta, et sellel peol on hiiumaistest tegijatest peo korraldusprotsessiga seotud mitu tegijat: Helle-Mare Kõmmus ja Rauno Zubko seavad rahvatantsijate samme, Tiina Kaev aitab sirgeks tõmmata võimlejate ridu. Raili Kaibald ja Ilona Muhel on laulupeol mudilaste hääli sättimas. Hiiumaine juureniidike on tantsupeo liigijuhtidel Sille Kapper-Tiisleril ja Agne Kurrikoff-Hermanil. Väike olemisekohake saarel on ka tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimannil. Tundub, justkui hiidlased on oma kodust pidu sel aastal pealinnas korraldamas.  

Samaaegselt traditsiooniliselt 23. juunil saabuva võidutulega jõuab Hiiumaale ka laulupeo tuli. Laenan hinnatud tantsuõpetaja Helle-Mare Kõmmuse, kes minugi tantsusammu lihvida on püüdnud, mõtet.

Rahvakultuuri kollektiivid – koorid, pilli,- tantsu- ja võimlemisrühmad, rahvateatri- ja käsitööseltskonnad on omamoodi kaitseüksused – ühtsed, homogeensed sõpruskonnad. Juba meeskonnana kokku harjutanud ja teineteist usaldavad. Nii saab kahe tule kohtumist pidada tugevaks sõnumiks – kultuuritahe = kaitsetahe.

Hiiumaal saame 2025ndale aastale otsa vaadata mõnevõrra korrapärasemalt, et mitte öelda matemaatiliselt – on ju triibuseeliku triibud õige sirgete joontega; käise-, varrukaotsa- ja kraetikand täpselt mõõdetud geomeetriaga. Rääkimata kindakirja või põllepitsi ühtlasest mustrist. Ühelt poolt nii täpne, teisalt niisama värvikirev ja nüansirohke kui üks impressionistlik maal.

Isegi olen teema-aasta tarvis üle mõõdetud ja kaalutud. Selga on passitud peenemat tikanditega särki ja säravate vasknööbiridadega vesti. Et juhuks, kui tantsusammud ehk mõne pedantse tantsuõpetaja silma riivavad, siis rongkäigus paistan ikka kena ja esinduslik välja.

Aitäh teile, et me siin Hiiumaal kultuurist nõnda positiivses võtmes saame rääkida.

Kultuurset aastat!

*tervitus kultuuriaasta avamisel

Spordiaasta 2024

„Olen oma karjääri jooksul mööda visanud rohkem kui 9000 korda. Olen kaotanud 300 mängu. 26 korda on mulle usaldatud viimane vise ja viskasin mööda. Olen korduvalt ja korduvalt läbi kukkunud. Ja just seepärast olen ma edukas,“ on öelnud korvpallikuningas Michael Jordan.

Mõned andmestikud väidavad, et Hiiumaal toodetava väärtus on null ning olemas on kaardid, mis näitavad, et Hiiumaad polegi olemas.

Veidi tõsisemalt, siis ka saare spordivaldkonna inimesed on vestlustes murekohti välja toonud. Näiteks kuidas võistkonnaaladel tiim kokku saada või et kohati ületavad korraldajate ootused osalejate arvu osas seda, mis päriselt protokolli kirja saab.

Kõige kiuste tegeletakse meil väga erinevate aladega ning seda ka tipptasemel.

Muuseas, spordiregistri järgi on Hiiumaal 45 spordiorganisatsiooni, 46 litsentsiga treenerit, 74 spordiobjekti ja 1541 harrastajat.

Saarel on spordialad, mis saavad aastat kokku võttes kümneid medaleid ritta seada. Näiteks orienteerumine, kus ka vaid kahe perekonna – Esta ja Saue – tulemusi arvestades võiks aasta edukaks lugeda.

Purjetamine ja tennis omavad laia kandepinda ning aasta on tihedalt võistluseid täis.

Et Hiiumaa on mereriik, sai jahi Olympic meeskonna Euroopa meistritiitliga kinnitust.

Võistkond Vallu Euroopa meistrivõistluste kuldmedal mölkkys oli vähemalt minu jaoks üllatus, meeldiv üllatus. Mölkky vennasspordialal petankis jätkati Eestis medalitega.

Kui põgusalt aladest üle käia, siis saalihoki maailmameistrivõistlusel kuulusid rahvuskoondisesse Ken Pähn ja Alex Kark. U19 koondises mängib Janori Remmelg.

Korvpalli meistriliigas maandus peale vist kõigis maailmajagudes palli põrgatamist Martin Paasoja. Jalgpalli meistriliigas on Andre Frolov nüüdsest enim mänge mänginud vutimees. Ja mis veel olulisem – ta juhtis hiidlased maavõistlusmängus Saaremaa vastu võidule.

Võrkpalli meistriliigas on hiidlaseid mitu ning Stefan Kaibald lõpetas kevadel Belgia meistrivõistlused neljandana.

Autospordis korraldati taaskord Hiiumaa rahvaralli ning Robin Pruul ja Rein Tikka olid kiiremaid nii kodus kui mitmel teisel etapil. Rattaspordis toimus suisa mitu võistlust, sealhulgas esimest korda olümpiakross.

Ratsutamine on Spordikoolis hoogsalt laienenud. Laskmine ajab järjepidevalt oma asja, mis hoiab harrastajad ligi ja toob tulemusi.

Kergejõustikus osatakse ketast heita – kaugemale kui teised tänases Eestis ning kiiresti joosta – nii et rekordid langevad.

Tõstmine ja rammumeeste alad on esindatud eelkõige kahe mehe kaudu, ent kilod, mida nad kergitavad, panevad mõtlema, et äkki see on võistkonnaala. Kahtled? Proovi palun jõutõmmet 350 kiloga.

Aasta aega on avatud olnud bowlingusaal. Kohalikud oskavad juba keegli- ja bowlingukuulil vahet teha. Nüüd jääb viimastel Mirjam Laanejõe ja Sander Voitka sportkeeglis teenitud medal järgi teha.

Ronimissport on kenasti kanda kinnitanud ning loodetavasti tõi jõuluvana Erki Prannole eelmisel aastal tehtu eest ämblikmehe kostüümi.

Nii vaadates – ja see oli vaid ülevaade, mis minusugusel pühapäevasportlasel esimese hooga silme eest läbi jooksis – on, mille üle uhke olla. 2024 oli spordiaasta mõõtu küll. Aitäh selle eest!

Jooksja Roger Bannister, esimene, kes miili alla nelja minuti läbis, on öelnud: „Sport pole mitte ainult füüsilise võimekuse test, vaid ka vaimse tugevuse ja tahtejõu proovilepanek.“

Alanud aastaks soovingi, et lisaks füüsilisele vormile jaguks meil vaimset tugevust ning tahtejõudu.

 

* Tervitus Hiiumaa spordiaasta 2024 galaõhtul.

11.11

Esmaspäeval oli mitu tähtpäeva. Kaitseliidu loomise aastapäev. I maailmasõja lõpu päev. Maailmas on selle tähistamiseks erinevad vormid. Euroopas eelkõige maailmasõja (kuna I sõda oli eelkõige selles maailmajaos) lõpu ja vaherahu täihstamine. Briti ühenduses Mälestuspäev. USA-s Veteranide päev.

Sain sel päeval sõnumi perelt, kus jaanuaris USA visiidil peatusin. Just seoses tähtpäevaga, kuna pereisa teenis Vietnamis. Ehk oli/on sõjaveteran. Ja meenus, kuidas USA-s austusega (vähemalt Texases) veteranidesse suhtutakse. Näiteks on neil autodel erimärgisega numbrimärk, mis annab nt parkimisel eelised. Ja nägin, kuidas võhivõõras lausus "Thank You for Your service." saades teada, et teine on sõjaveteran.

Suuremõisa ja Ametikool

Esmaspäeva hommikut oli võimalus Terevisioonis alustada.

Teemaks Hiiumaa Ametikooli ja kutsehariduse reformiga seonduv.

Saan kutsehariduse reformist ja selle eesmärkidest aru. Aga see jätab arvestamata hariduse ja haridusasutuste laiema mõju. Suurematest linnadest väljas tuleb sellega igal juhul arvestada. Praegusel juhul on Hiiumaal ka selline tulevikuvariant võimalik, et lõhutakse hästitoimiv ja õppijate seas hinnatud asutus, samas ei ole garantiid, et uus plaanitud moel käivitub.

Seega võiks teha nii:

- vald võtab üle Ametikooli taristu, misläbi Haridus- ja Teadusministeerium vabaneb ülalpidamiskuludest ja investeerimiskohustusest. Saab raha suunata puhtalt hariduse sisuteemadele, nagu soov on olnud.

- Suuremõisa Lossi kasutaksime ka edaspidi muuhulgas õppetööks. Samuti jätkub ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamine. Aga variant on hoonesse tuua ka vallavalitsuse kontoriruumid. Seega saaks Riigi Kinnisvara AS tänase Kärdla Keskväljaku ääres asuva hoone, kus vallavalitsus, rendilepingu üle võtta ning hoonest saaks nn Riigimaja. Arvestades, et Riigimaja ehitust kavandades tehti konkreetseid plaane tänaste riigiasutuste hoonete tuleviku osas (enamjaolt müügiplaan), annaks selline liigutus võimaluse nendega edasi minna. Ehk riigitasand võidaks sellest.

Võidaks ka vald, kuna ei võtaks ainult uusi kohustusi lossi taristu ülalpidamise näol, aga vabaneks Kärdla vallamaja kuludest. Selge, et osa vallavalitsuse teenistujaid peab ka edaspidi Kärdlas olema, aga seda on võimalik lahendada ka olemasoleva valla taristu baasil. Lisaks olen välja pakkunud, et vald ja riigi tasand peaks senisest enam koostööd tegema ametnike ruumide osas. Riigi töökohtade arv saarel on 10-15 aastaga pea kaks korda vähenenud ning seega ka tegelik ruumivajadus. Kaugkontor jms on niikuinii lisaks sellele tulnud, et jääda.

Samuti saaks vald sel juhul Suuremõisas taristut tervikuna vaadata, kuna lossi kõrvalhoonetes on tänagi valla allasutused toimetamas. Võimalik, et mingeid muudatusi ruumiprogrammis või millegi asukohas tuleks samuti teha, et parem lõpptulemus saavutada.

Samas lossi taristu ruumiprogramm võimaldab mitmeid erinevaid tegevusi paralleelselt töös hoida. Ehk suures pildis ei ole probleem, et hariduse andmine, vallavalitsus ametiasutusena, ajaloopärandi tutvustamine ja külastuskeskkond ning midagi veel kõrvuti toimetavad.

- HTM jätkab Ametikoolis ja just Suuremõisas seniste erialadega, mis võivad küll osaliselt täiskasvanute jaoks tasuliseks muutuda, aga säilivad. Sellega ei lõhu me hästitoimivaid asju - tänased erialad on sisukad ja õppijatele meeltmööda (sisseastumiskatsed on selge mõõdik). Ja alahinnata ei saa aianduse eriala pakutavat sünergiat mõisapargis. Niisamuti on sel tulevikuväljundid, näiteks kliimamuutuste kontekstis on meil vaja olema inimesi, kes suudavad ehitada uusi rohealasid, mis aitaks linnadel võidelda kuuma ja (liig)sademetega. Seda saab ka põhikoolijärgse õppega siduda, noored on väga keskkonnateadlikud.

- Hiiumaa Gümnaasiumis ja koostöös Ametikooliga käivitub põhikoolijärgne kutseõpe, mille edukaks rakendamiseks panevad HTM-ile õla alla vald, Hiiumaa Arenduskeskus ja Hiiumaa Ettevõtjate Liit.

Nii saaks nii kutsehariduse reformi ellu viia, heas koostöös kogukonnaga, kuid teha asju nii, et kõik ei pea ühte raami mahtuma, vaid arvestame eripäradega ning otsime parimaid lahendusi.

Isadepäev

Kujunes nii, et isadepäev õnnestus suuresti veeta võimalikest kõige paremal moel. Ehk mitte midagi tehes. Ja paljuski täitsa voodis. Ja isegi üsna pikalt ja palju magades.

Keha leidis, et olen viiulikeeli piisavalt pingule tõmmanud ning nüüd on valida, kas riskida nende katkemisega või lasta lõdvaks. Viimane tundus parem plaan :) 

Isadepäev õnnestus juba ette ära pidada, kui sain väikese preiliga terve päeva Saaremaal veeta. Ujumas. Kohvikus. Mänguväljakul. Poes. Ja ma muidugi ei arva, et isa peab olema isadepäeval, nii nagu üleüldse tähtpäev ei ole selleks, et siis ekstra tubli olla. Pigem tuletab see mingeid asju meelde. Heal juhul paneb mõtlema, ehk isegi analüüsima. Aga loeb ikka see, kuidas 365 päeva jooksul aastas toimetad.