Tasakaalukus ja tormakus

„Kõige kehvem on millegi hävitamisele kutsumine ja paterdamine kampaania korras,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammis.

Ta meenutas kunstiajaloolase Krista Kodrese mõtet, et kui esimese vabariigi loomise järel oleks samal moel vihale ja tunnetele voli antud, siis oleks kampaania korras hävitatud muuhulgas baltisakslaste mõisad.

Olen sellega nõus. Tormakuse asemel või selle kõrval tuleb omada ka tasakaalukust.

Ma tean – nii ajalooõpingute põhjal kui isiklikult oma perekonna lähiajaloo kaudu – kui keeruline on Eesti ajalugu olnud. Tean, et võõrvõimud muuhulgas püüdsid eestlaste meelsust kujundada meie kultuuri- ja avalikku ruumi muutes.

Aga ma ei ole nõus sellega, et kui oleme 30 aastat iseseisvuse taastanud riigis elanud, ilma mõne konkreetse monumendi teisaldamise üle avalikku arutelu pidamast, siis peaksime nüüd ilma aruteluta, ilma erinevaid argumente ära kuulamata kiirkorras tegutsema.

Kas see muudab ajaloo olematuks? Kas see mõjutab neid, kelle käitumine meile minevikus liiga on teinud? Kas see teeb meid paremaks inimeseks, muuhulgas võrreldes barbaarse käitumisega, mida oleme minevikus kogenud ja näinud?

„See on küll kindlasti praegusel ajal keeruline, aga kui see protsess on käima lükatud, siis ma arvan, et ei tohiks seda karta ja võib-olla võiks ka optimistlikult mõelda, et see arutelu aitab meil tugevamaks saada ühiskonnana,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi.

Eestlased ei saanud viimases ilmasõjas enda riigi eest, oma riigi lipu alla koondudes sõdida. Meid kisuti ühele ja teisele poolele. Mobiliseeris sakslane, samuti venelane. Vastu hakkamine oli keeruline, kui mitte võimatu.

Minevikule ei saa mustvalgelt läheneda. Näiteks Kärdlas keskringi ääres asuva Kivi-Jüri puhul on neid, kes viitavad, et nende jaoks on see mälestus anastajatest ning tuleks silme alt ära viia. Aga ka neid, kelle sõnul aitab kuju justnimelt meenutada meie keerulist ajalugu. Ei lase unustada, kus me oleme olnud ning kuidas siia jõudnud.

Saan aru, et sõjategevus Ukraina vastu on nii mõndagi muutnud. Aga sellegipoolest ei mõistlik ka nüüd tasakaalukust kaotada ja tormakalt tegutseda. Mõistlik ja tasakaalukas avalik diskussioon viib meid kõige tõenäolisemalt võimalikult laiapõhjaliselt aktsepteeritava lahenduseni.

Ajalugu peab tundma, siis on ka olevik ja tulevik selgemad. Samuti tuleb osata enda vaatenurga kõrval ka teiste arvamus, isegi kui see on täiesti teistsugune sinu seisukohast, ära kuulata ning püüda ka seda mõista. Me ju oleme märksa intelligentsemad, kui võõrvõimud, kes meie minevikku kujundanud, ja käitume vastavalt. Tasakaalukalt, mitte tormakalt.

Ilmus 29.07 Hiiu Lehes ja 28.07 Lääne Elus

Tulumaks

 I poolaasta esialgsed andmed.

Lõpuaktused

 Head lõpetajad, lugupeetud õpetajad, lapsevanemad, külalised.

 

See hetk on käes. Lõpuaktus.

Mina olin seal, kus teie, täpselt 20 aastat tagasi. 15. juunil 2002.

Oli meeldejääv päev. Mäletan klassivenna õemehe, rahvuselt taanlane, pisaraid. Lohutamatut nuttu…. Inglismaa võitis sel päeval jalgpalli MM-il Taanit 3:0.

Jah. Kooli lõpetamine jääb eluks ajaks meelde.

Nelson Mandela ütles: „Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks.“

Tänasega on teil esimene samm astutud. Baas on laotud. Aga nagu võrrimehed teavad – ja neid teie seas ju jagub – siis baasvarustusega kaugele ei sõida. Või kui sõidabki, siis see teekond ei ole nii nauditav, kui tuunitud masinaga liikudes.

Seega, nii kurb või rõõmustav see ei ole, siis tänane lõpp on tegelikult sisuliselt alles algus.

Põllu peal ujuma ei õpi.

Ma ei tea, kas keegi on nii öelnud. Aga igal juhul just nii tuleks haridusse ja teadmiste omandamisse suhtuda.

Kujutame ette, et oleme laevad. Sadamas on üsna turvaline. Vaid kajakad võivad pahandust teha. Aga mitte selleks, et ankrus seista, ei ole laevad ehitatud.

Ikka selleks, et merd sõita. Ka tormivahus ja vastuvoolu.

Leidke oma laev.

Olgu see siis laev, mis veab inimesi või kaupa. Või hoopis paat, mis vaikselt siugleb mööda jõge. Miks mitte kosmoselaev?

Aga ärge tehke nii nagu ema või õpetaja käseb. Ja ärge tehke nii nagu lihtsam on.

Vaadake oma edasist haridusteed nii, et iga koolipäev on justkui palgapäev, mil teie hoiuarve kasvab. See tähendab, teie pea täieneb uute teadmistega.

Elage selleks, et teha midagi erakordset. Tegutsege iga päev selle nimel, et saavutada just see, mida teie ise hinges ihkate saavutada. Mille kaudu teie soovite maailma paremaks muuta.

Kes teid päriselt armastavad – ja suur osa neist on teid ka täna siia õnnitlema tulnud – armastavad teid igal juhul. Ka siis kui te nende soovituste järgi ei talita.

Peaasi, et te ise hinges rahul ja õnnelikud olete.

Õnnitlen lõpetamise puhul ning soovin teile rohkelt kordaminekuid edaspidiseks!

Käina ja Emmaste kooli lõpetajatele mõeldes ja öeldes.

Tulumaks

 

Viie kuu esialgsed andmed.

Elanikud

Seisuga 01.06.2022 on Hiiumaa elanike arv 9755

Surmad ületavad igakuiselt veidi sünde. Samas sisseränne on oluliselt suurem kui väljaränne. Maikuu näitel:

Saabus 88
Lahkus 10

Tulumaks

 

Abistamine

Karmen Joller kirjutas asjakohase nõuande:

Aitaja reegel nr 1 on olla aitamisvõimeline.

Kui aitaja jääb hätta, on ta lisakoorem ka teistele aitajatele.

Kõik, kes te (praeguses) kriisis oma abi pakute, pidage meeles:

- te peate piisavalt magama,

- te peate piisavalt sööma ja jooma,

- te peate piisavalt liikuma,

- te peate säilitama terve mõistuse.

Vaja on säilitada enda ja lähedaste vaimne ja füüsiline heaolu.

Katastroofiolukordades on abivajajaid alati rohkem kui abistajaid. Sõja jätkudes suureneb abivajajate hulk ja vähenevad meie ressursid. Me ei suuda kõiki aidata, me ei jõua kunagi teha seda piisava kvaliteediga.

Kes soovib olla aitaja kauem kui mõned nädalad, peab esmalt hoolitsema iseenda põhivajaduste täitmise eest ja alles seejärel minema appi teistele. Oluline on abistada targalt, jagades ressursse ja kohustusi teiste aitajatega: teha tihedat koostööd. Abi andes tuleb emotsioonid kõrvale jätta ja tegutseda mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt.

Ukraina

Möödunud on juba kolm nädalat Putini armee sissetungist Ukrainasse. Miljonid inimesed on pidanud oma kodu ja kodumaa jätma.

Neist reedehommikuse seisuga umbes 25 000 inimest on jõudnud Eestisse. Neist omakorda veerand ehk veidi enam kui 6000 on siit edasi liikunud, Soome või Rootsi. Võrdluseks, seni elas Eestis alaliselt veidi enam kui 30 000 ukrainlast.

Alates 9. märtsist võtab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta. See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

Muuhulgas on PPA üle võtnud põgenikekriisi juhtimise Eestis. Mõistlik otsus, arvestades kasvõi organisatsiooni kogemust erinevate kriisidega tegelemisel ning selgeid tegutsemisplaane.

Hiiumaale on jõudnud poolsada sõjapõgenikku Ukrainast. Kui Eestisse jõudnutest 40% on lapsed, siis Hiiumaale saabunutest kaugelt üle poole on alaealised.

Kõigile on leitud majutus. Vallavalitsus on üle vaadanud oma taristu võimalused, teame pakkumistest, mis on esitatud Eesti Pagulasabile ning meil on infot Hiiumaa eraisikute ja majutusasutuste kohta, kes valmis eluruume põgenikele kasutada andma. Tihe koostöö riskihindamise osas toimub Päästeametiga.

Eesti Töötukassa ning Hiiumaa Arenduskeskus on kogunud infot tööpakkumistest ja -võimalustest. Esimesed sõjapõgenikud on juba tööle asunud. Hinnanguliselt sajale leiaks veel kiiresti rakenduse. Variante on teenindussektoris, aga ka tööstuses. Suvisel perioodil on hooajaliste töökohtade näol võimalusi rohkem.

Lastel on võimalus e-õppe kaudu kodumaa haridussüsteemis jätkata. Selleks vajavad nad tehnilist tuge ja korralikku internetti. Arvestades, et suurem osa saabujatest sooviks esimesel võimalusel Ukrainasse naasta, on arusaadav, et nad ei mõtle pikema plaani ja Eesti haridussüsteemi lülitumise peale.

Samas on meie koolid ja lasteaiad teinud selleks ettevalmistusi. Läheneme juhtumipõhiselt ning kõigile lastele leiame võimalused lastehoiuks või koolitee jätkamiseks.

Esimesed saabujad on käinud vallavalitsuses, vormistanud dokumendid, et saada Eesti isikukoodid. PPA-le on esitatud ajutise kaitse taotlused.

Südame teeb soojaks, kuivõrd paljud hiidlased/eestlased on pakkunud variante, kuidas saabujaid aidata. Materiaalselt või moraalselt, asju või teenuseid ja tuge pakkudes.

Suur aitäh selle eest.

Võtame ühendust, kui teie pakutavat vaja läheb.

Täiendav info on jätkuvalt oodatud. Eriti just majutusvõimaluste osas. Selle saab sisestada siin: https://vald.hiiumaa.ee/aitame-ukrainat

Usun, et vabariigi valitsus jõuab peagi lisaeelarveni, misjärel – kui on teada ka see, mil moel ja millises ulatuses riik omavalitsusi toetab – võtavad lisaeelarve koostamise ette ka vallad-linnad.

Palju räägitakse kaitsevõime tugevdamisest. Relvastus on kindlasti oluline. Aga sama oluline on leida lisavahendeid haridus- ja sotsiaalvaldkonda, mis on kandnud raskuskoormat tervisekriisi ajal ning peavad ühiskonda ka alanud põgenikekriisis püsti hoidma.

Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. Et seda saaksime teha, peame tagama, et ise terved ja tugevad püsime.

Samas olen jätkuvalt kindel, et me tuleme selle väljakutsega toime. Peame vastu!

Ukraina

Möödunud on kaks nädalat sissetungist Ukrainasse.

Enam kui 2 miljonit inimest on pidanud oma kodu ja kodumaa jätma. Neist suurusjärgus 10 000 inimest on jõudnud Eestisse.

Alates 9. märtsist võtab Politsei- ja Piirivalveamet vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta.

See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

EL direktiiv kohustab liikmesriiki tagama vähemalt meditsiinilist abi ja sotsiaalabi. Ajutise kaitse saajatel lisandub õigus Eestis töötada täpselt samadel alustel kui Eesti alalisel elanikul.

Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. See tähendab esialgu esmast abi, pikemas plaanis ka haridust, keeleõpet ja töövõimalusi.

Mida saab teha nüüd ja kohe?

Anneta Toidupangale. Toidupank jagab Ukraina sõjapõgenikele iga päev umbes sadu toidupakke ja kogused kasvavad. Et kasvavate kogustega toime tulla, on annetajate abi väga oluline! Lisainfo: https://www.toidupank.ee/ukraina

Kõik abistamisvõimalused, sh info vabatahtliku töö ja rahaliste annetuste kohta leiad https://kriis.ee/aita-ukraina

Kui oled tööandja ja soovid pakkuda tööd, siis saad seda teha: https://www.onlineexpo.com/.../tookohad-ukrainlaste.../

Hiiumaast.

Siia on jõudnud mõnikümmend ukrainlast. Tuttavate juurde või siis tööandja kaudu – st saabujate mehed töötavad/töötasid Hiiumaal. Neist enam kui pooled lapsed.

Kõigile on leitud majutus. Esimesed saavad loodetavasti juba uuel nädalal tööle asuda. Läheneme juhtumipõhiselt ning kõigile lastele leiame võimalused lastehoiuks või koolitee jätkamiseks.

Esimesed saabujad on käinud vallavalitsuses, vormistanud dokumendid, et mh saada Eesti isikukoodid.

Rahandusministeerium on andnud märku, et riik aitab katta kulusid, mis seoses sõjapõgenike vastu võtmisega tekivad. Mis ulatuses ning milliste reeglite järgi, pole veel selge.

Eesti arvestab täna umbes 10 000 sõjapõgenikuga. Kui agressor tegevust jätkab ja sõda kestab, on saabujate arv nii Eestisse kui Hiiumaale suurem. Seega igaks juhuks valmistame end ette ka selliseks stsenaariumiks.

Olukord on keeruline. Aga tuleme toime. Ja usume Ukraina võitu, sest hea võidab alati kurja.

Ukraina

Eesti Vabariigi sünnipäeva hommikul algas jõhker rünnak Ukraina riigi vastu. Otse öeldes on tegemist inimsusevastase kuriteoga. Vaprad ukrainlased on üle nädala südi vastupanu osutanud ning kahjuks kiiret lõppu olukorrale ei paista.

Esiteks on oluline kinnitada, et Eestile sõjalist ohtu ei ole. Iseseisvunud Eesti on suutnud endale tugevad liitlased leida ning kuulumine NATO-sse annab väärt turvatunde.

Samas ei tohiks end täiesti muretult tunda ning oma julgeoleku nimel peame ka igaüks ise vaeva nägema. Hea variant on liitumine Naiskodukaitse või Kaitseliiduga. Esimesed korraldavad teisipäeval tutvumisõhtu Hellamaa Perekeskuses, kaitseliitlased kutsuvad huvilisi laupäeval staapi ning seejärel lasketiiru.

Teiseks tuleb mõista ja selgelt välja öelda, et see sõda on Putini sõda, millele teiste seas ka paljud venelased vastu on. Me ei tohi lasta rahvustevahelistel pingetel Eestis, kus elab nii vene kui ukraina rahvusest inimesi, tekkida.

Kõige parem oleks aidata Ukrainat ja ukrainlasi Ukrainas. Kui aga muud varianti ei ole ning sõja tõttu tuleb kodumaalt lahkuda, siis toetame põgenikke Eestis.

Oluline, et Eestisse saabuvad sõjapõgenikud end Politsei- ja piirivalve ametis registreeriks. Nii on meil olemas ülevaade, kes ja kuhu saabunud on.

Täna on riiklikult planeeritud neli suuremat vastuvõtukeskust - Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakverre. Samas esimese sõjanädala jooksul on Eestisse saabunud peaasjalikult inimesed, kel kohapeal sõbrad, sugulased ees ootamas. Seega olemas esmane majutuspind ning tugi kohanemisel.

Vallavalitsus on oma taristu samuti kaardistanud ning suudame kiiresti vähemalt 20 perekonnale ajutise elamisvõimaluse luua.

Tihedas suhtluses Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkaitseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga teeme ettevalmistusi, et saabujatele vajalikku vaimset ja sotsiaalset tuge pakkuda. Ning olla valmis lapsi ja noori kooli või lasteaeda vastu võtma.

Kui sellises keerulises olukorras midagi positiivset on, siis on see võimalus näha, kuivõrd head inimesed Hiiumaal ja Eestis elavad. Inimesed, kes soovivad moel või teisel aidata.

Sotsiaalministeerium kutsub organisatsioone ja inimesi, kes soovivad pakkuda abi sõja eest põgenevatele Ukraina kodanikele näiteks majutuse või ka töökoha leidmisel, tegema seda MTÜ Eesti Pagulasabi vahendusel. Pagulasabi koordineerib abipakkumisi ja hoiab sidet riigiasutustega. Töökohtade vahendamisega tegeleb ka Töötukassa.

Abipakkumised saab sisestada https://www.pagulasabi.ee/pakuabi

Omavalitsused saavad sisestatud majutuspakkumistest samuti ülevaate, mistõttu me ei ole eraldi dubleerivalt seda infot koguma hakanud.

Samas lõime Hiiumaa valla veebilehele – avalehel „Hetkel tähtis“ rubriigis Aitame Ukrainat – eraldi alamlehe, kuhu on peamine info koondatud. Lisaks on avatud meiliaadress ukraina@hiiumaa.ee  just Hiiumaad puudutavate küsimuste jaoks.

Rohkem infot julgeolekuolukorrast leiab www.kriis.ee

Küsimuste korral aitab riigiinfo telefon 1247.

Olukord Ukrainas on ärev ja isegi õudne. Aga ma olen kindel, et sellel saab olla vaid üks lõpplahendus – Putini režiimi kokkuvarisemine.

Tähtis on, et me selles keerulises olukorras ise vaimselt ei murduks. Leidkem iga päev võimalus puhkamiseks, sportimiseks, värskes õhus viibimiseks.

Hoiame kokku ja peame vastu.

 

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!

Slava Ukraini!

Tulumaks

 Esialgsed andmed.