Puhkus

Osaliselt tänu koroonale ja selle järelmõjudele õnnestus sel aastal pool juunikuud puhata. Jah, töö otsis vahepeal üles küll. Aga tuleb tunnistada, et pigem mitte osavallaga seotud teemadega. Seega aitäh kõigile, kes sealsed teemad ära katsid.

Kohe puhkuse alguses suundusime perega Värska lähedale. Puhka Eestis! Ööbisime RMK majakeses, mis oli päris mõnus variant. Avastasime Kagu-Eestit ja tuleb tõdeda, et väga positiivsed kogemused.
Väljastpoolt vaadates jättis hea mulje. Üldse ei ütle, et ääremaa. Ka sellises kohas nagu Saatse, kuhu sõidad lipsti! üle Venemaa, rajati hoolsalt kergliiklusteed. Suuri arendusi, tehaseid ei paistnud, aga külad ja teed olid ilusad.
Soovitame külastada Värska talumuuseumi, kus perenaine soojalt vastu võtab. Tegelikult oli vist pea igal pool nii. Meenub näiteks ka Viljandi vana veetorn, mida Värska poole sõites vahepeatuse ajal külastasime.
Kesk- ja Kagu-Eestis, nii minnes, tulles kui ringi sõites, vaatasime mitmed uued keskväljakud samuti üle. Mis mulle Võru linnas positiivselt silma torkas. Seal oli kohe keskväljaku serval kaasaegne tualett, mida tasuta kasutada võis. Vot, mida turist vaatab ja märkab :)

Jaanipühad möödusid aga mõnusalt ja rahulikult. Tuleb tunnistada, et sellisel kujul meeldivad need mulle isegi märksa rohkem, kui suurte avalike ürituse näol.

Päris palju jõudsime ka koduaias tööd teha ja päikest saada. Viimase osas oli suurepäraselt ajastatud puhkus :)

Investeeringutoetus

Sotsiaalmeedias on elavat arutelu tekitanud riigi lisaeelarvega Hiiumaa vallale ettenähtud investeeringutoetuse kasutamine.

Hiiumaa Spordikeskusest. Täiesti kindel, et see hoone on vajalik ja et see saarele tuleb. Kõik vaidlused selle üle on ära vaieldud. Kohe saab kinnitatud hange, millega I etapi tööd algavad. See tähendab põhiosa (pallimängusaalid, rühmatreeningute saalid, jõusaal, riietusruumid, kabinetid, noortekeskus jms) ja kergejõustikuala koos 60 meetri jooksurajaga. Kindlasti valmib ka tennisehall. Kui mitte mainitud investeeringutoetuse toel, siis muudest vahenditest. Ja ma üldse ei kahtle, et tegelikult saadakse ka vabariigi valitsuse tasandil aru lõpuni valmis ehitatud Hiiumaa spordikompleksi vajadusest. Ehk nii nagu kultuuriministeeriumi kaudu toetati I etappi, oleks mõistlik riigi tasandil panustada ka II etapi valmimisse.

Vahemärkusena - kui eelmise toetusotsuse teinud ministrit peetakse saarlaseks, siis tänast hiidlaseks :)

Täpselt samamoodi on tuge vaja ka järgmise osa ehk õueala välja ehitamiseks. Sealhulgas liigamängudeks sobilike mõõtmetega jalgpalli kunstmuruväljak, mille rajamist mujal Eestis jalgpalliliit ja kultuuriministeerium ongi toetanud. Järgnev samm on toimiva sümbioosi loomine Paluküla spordiradadega. Ja ega sellegagi tööpõld otsa saa :)

Spordiregistri järgi on Hiiumaal populaarseim ala jalgpall 153 harrastajaga, kellest 109 on noored. Järgnevad purjetamine 135 harrastajaga, sh 57 noort. Võrkpalli, orienteerumise ning korvpalliga tegeleb vastavalt 112, 111 ja 110 hiidlast. Sealjuures võrkpalli harrastab 88 noort ehk sama palju kui teise kahe alaga kokku. Tennise ja kergejõustikuga tegeleb võrdselt 79 inimest, kellest noori vastavalt 63 ja 37.

On selge, et luues maakondliku Spordikeskuse, ei tohi me tähelepanuta jätta sportimis- ja liikumisvõimalusi igas Hiiumaa piirkonnas. Eriti koolide juures, arvestades kehalise kasvatuse tundide, huviringidega. Muidugi, liikumise tähtsuse rõhutamine on täna juba pigem loomulik osa kooliprogrammist, kui et ainult kehalise kasvatuse tunni teema. See - sport ja liikumine iga koolipäeva loomuliku osana - on ka taas EOK presidendiks valitud Urmas Sõõrumaa üks läbivaid teemasid.

Seda arvestades on ehk mõistetav, miks koalitsioon tegi vallavalitsusele ülesandeks esmajärjekorras kaks objekti investeeringutoetuse kasutamiseks ette valmistada. S.t Palade spordihalli ja Käina kultuurikeskuse rekonstrueerimine.

Sealjuures neist teise puhul tuuakse ainsa miinusena välja asjaolu, et see asub Käinas. Kuigi olulisem võiks ikkagi olla, et selle tulemusena paranevad oluliselt meie inimeste õppe- ja vaba aja veetmise tingimused.

Noortekeskus saab kaasaegsema ja ruutmeetritelt suurema pinna.

Huvikooli, kus nimekirjas pea 150 õpilast, õppetingimused paranevad märkimisväärselt.

Hoones saavad endale tegutsemiskoha päevakeskus ning puuetega inimeste keskus.

Tähtsusetu pole ka majanduslik pool. Ehk kokkuhoid ja loogiline, ühtne küttesüsteem, kui hoone viia ujula katla toitele.

Palade spordihalli puhul on lendu läinud ka valeväited. Näiteks plaan hoone lammutada ja uut mitte ehitada. Seda on keeruline isegi kommenteerida. Eesmärk on hoone rekonstrueerida, nii nagu see ka Hiiumaa valla eelarvestrateegias kirjas on. Et kooliõpilased, aga ka spordisõbrad saaksid korralikes tingimustes tegutseda. Kahe aasta eest valmis hakkepuidu küttel töötav katlamaja, ent kui hoone ikka üldse sooja ei pea, siis ei päästa ka see päeva. Liiati on selline variant rahakotile kulukas. Mõistlik on spordihoone korda teha.

Teine suur faktiviga on raha jaotus. Väidetakse, et investeeringutoetus ehk 1,2 miljonit on kahe objekti vahel ära jagatud, nii et ühele jääb kolmandik, teisele kaks kolmandikku. Jällegi, üsna ebaloogiline. Täna ei ole lõpuni selge kummagi objekti lõplik maht ega investeeringuvajadus. Eelarvestrateegias on küll hinnangulised maksumused, ent need vajavad kindlasti täpsustamist. Arvestades nii täpset töö mahtu kui ka tänaseid ehitushindasid. Seejärel saame rääkida sellest, kuidas 1,2 miljonit jaguneb.

Kokkuvõtteks. Ei maksa objekte või piirkondasid vastandada. Pigem võiks fookus olla nii sätitud, et otsime üheskoos lahendusi, kuidas saaksime võimalikult palju ära teha.

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks
	Mai
	2020	2019	Muutus
Haapsalu linn	861 563	844 990	2,0
Hiiumaa vald	774 992	751 442	3,1
Jõgeva vald	790 923	785 452	0,7
Jõhvi vald	776 011	793 988	-2,3
Kihnu vald	47 690	48 865	-2,4
Lääne-Nigula vald	474 103	443 618	6,9
Lääneranna vald	298 180	303 764	-1,8
Muhu vald	147 844	142 563	3,7
Narva linn	2 607 976	2 635 868	-1,1
Paide linn	754 652	711 614	6,0
Pärnu linn	3 280 829	3 193 953	2,7
Ruhnu vald	11 784	14 449	-18,4
Saaremaa vald	2 194 416	2 117 572	3,6
Tallinn	40 508 587	39 192 883	3,4
Tartu linn	7 402 873	7 071 323	4,7
Vormsi vald	36 214	37 462	-3,3
KOKKU	104 453 068	101 108 553	3,3

	Kokku
	2020	2019	Muutus
Haapsalu linn	4 281 074	4 147 510	3,2
Hiiumaa vald	3 867 017	3 703 830	4,4
Jõgeva vald	4 126 163	3 981 593	3,6
Jõhvi vald	3 787 203	3 762 460	0,7
Kihnu vald	247 058	241 532	2,3
Lääne-Nigula vald	2 360 041	2 284 753	3,3
Lääneranna vald	1 574 968	1 549 658	1,6
Muhu vald	765 257	765 463	0,0
Narva linn	12 883 796	12 603 800	2,2
Paide linn	3 757 887	3 659 435	2,7
Pärnu linn	16 437 838	15 874 286	3,6
Ruhnu vald	66 896	71 291	-6,2
Saaremaa vald	10 867 713	10 725 857	1,3
Tallinn	201 041 477	190 642 115	5,5
Tartu linn	37 543 301	35 522 004	5,7
Vormsi vald	184 465	178 026	3,6
KOKKU	519 918 751	496 365 719	4,7

Töö

Eestis on maikuu lõpuks makstud töötasu hüvitist 140 miljoni eurot.

Sellest Hiiumaal 325 979 €. Sellest on tuge saanud 89 saare asutuse 293 töötajat.

Tööpuudus on Hiiumaal Eesti madalaim. 4,6 protsenti, kui vahepeal kerkis see ka 4,7 peale. Eestis keskmiselt 7,8% ning maksimaalselt 13,2 protsenti.

Samas tuues võrdluseks 2019. aasta maikuu lõpu seisu, siis oli saarel tööpuudus nii madal kui 2,9% ehk numbrites 132 töötut.

Eestis on töötuid üle 50 000, neist Hiiumaal 207.

Lasteaed

Samm perede heaks

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon andis 22. aprillil menetlusse seaduseelnõu 183 – koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse. Juhtivkomisjon ehk kultuurikomisjon arutab eelnõu teisipäeval, 2. juunil.

Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu, vastav kulu jääb riigi kanda.

Sel õppeaastal omandab meil alusharidust 66 330 last, riigieelarve jaoks tähendab kohatasu korvamine umbes 40 miljonit eurot. Samas on see igakuine ära jääv kulu meie peredele.

Võrdluseks. Kütuseaktsiisi langetamise, mida aprillis tehti, mõju riigieelarve on hinnanguliselt 67 miljonit. Millist mõju tänane kütusehind isiklikule eelarvele avaldab, saab igaüks ise arvutada.

Suured erinevused

Täna on Eestis märkimisväärsed erinevused lasteaia kohatasudes. Vahe on omavalitsuste lõikes enam kui kümnekordne.

Enamik omavalitsusi on kehtestanud lasteaia kohatasu, mis on otseselt seotud alampalgaga. Seadus lubab ülempiiriks 20 protsenti alampalgast. On räägitud, et see ei ole õige ega õiglane: kui tõuseb alampalk, tõuseb automaatselt ka kohatasu.

Tänavu on alampalk 584 eurot kuus. Maksimaalne kohatasu seega 116,8 eurot kuus lapse kohta. Ja mitu omavalitsust kasutabki ülempiiri.

Hiiumaa eesrindlik

Hiiumaa vald paistab Eesti omavalitsuste seas silma kui vald, mis panustab oluliselt alusharidusse.

Hiiumaal kehtib käesolevast aastast ühtne lasteaiatasu, millele ei lisandu toiduraha: pere ühe lapse eest on osalustasu 30 eurot, teise lasteaias käiva lapse eest 25 eurot ning alates kolmandast lapsest täiendavat osalustasu ei ole.

Kui arvutada kokku kõik kulud, mis lasteaias lapsega seotud, siis lapsevanem kandis Hiiumaal 2019. aastal viis protsenti kogukuludest. 95 protsenti seega vald.

Veel väiksem oli see vaid Põhja-Sakala (4%), Tõrva (4%), Alutaguse (3%), Vormsi (2%) ja Kanepi (1%) vallas. Keskmiselt oli see üle kümne protsendi.

Lisaks ei esitanud Hiiumaa vallavalitsus eriolukorra ajal ning kuni 1. septembrini osalustasu arveid päevade eest, mil laps lasteaias ei käi.

Hiiumaal tegutseb kuus lasteaeda, kus kokku käib 307 last. Eriolukorra ajal langes osalejate arv minimaalselt 7-8 lapseni. Tänaseks on lasteaedades pea 200 last igapäevaselt.

Kindlasti tuleb tunnustada meie lasteaedade töötajaid, kes tegutsesid samuti eesliinil ja vaatamata kohati väikesele laste arvule, olid valmis teenust ööpäevaringselt pakkuma. Õnneks meil selleks tarvidust ei tekkinud.

Tulles tagasi eelnõu juurde, siis SDE algatus on oluline muudatus riigieelarve mõttes. Aga seda just lastega perede toetamiseks mõeldud meetmena. Suudame täna pakkuda tasuta põhikooli- ja isegi kõrgharidust.

Teeme siis selle viimase sammu ja otsustame, et toetame laste haridusteed alusharidusest alates, hea Riigikogu liige.

Ilmus 29.05 Hiiu Lehes

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosoleku protokoll nr 27 15. mai

1. Osavalla vanema ülevaade

Hergo Tasuja: Eriolukord riigis saab läbi, piiranguid leevendatakse. Juulist taastub loodetavasti tavaline elurütm. Eriolukorra kohta koostatud koonddokument on teile saadetud ja ka valla infokanalites kättesaadav.

Tohvri hooldekodu projekteerimis- ja ehitustööde leping on sõlmitud ja projekteerimistöö käib. Mai lõpus tuleb ettevõtja kohale ja tööde lõpptähtaeg on oktoober 2021 (2 kuud pikendatud seoses vahepealse eriolukorraga).

Sõru Paadikuurile Päästeameti poolt veebruaris tehtud ettekirjutuse kevadtähtaja puudused on üürniku poolt kõrvaldatud. Vaja on teha mõned suuremad tööd, millel on pikem tähtaega. Juunis tuleb EST-LAT projekti rahastuse lõplik otsus väikelaevasadama renoveerimiseks.

Lõppenud on tänavakivide paigaldamise hanked (Päevakeskuse esine, kooli juures algklasside esine ala, Leisu koolimaja jalgteed), juuni lõpuks on tööd teostatud. Valla ühine teede hange lõppeb 19. mail ja väiksemate tööde pakkumiste tähtaeg on 22. mai.

Lõppes hange madalseiklusraja paigaldamiseks Emmaste männikusse. Saime hea pakkumise ja anname pakkujale teada, et oleme valmis temaga lepingu sõlmima. Lisaks kolime ka Emmaste jõu-õue madalseiklusraja juurde ümber.

Rahalisest olukorrast: 1. aprillist vallavalitsuse korraldus allasutuste ja osavaldade eelarvet 10 % ulatuses kärpida, mis Emmaste osavalla puhul tähendab - 87 000 eurot. Lisaeelarvega läheb vallavalitsuse volikokku ilmselt augustis. Tulumaksu on laekunud aprillini + 9 %, aprilli laekumine oli -7 %, neli kuud kokku +4%. Planeeritud valla eelarves +5 %. Samas läheb Hiiumaal võrreldes muu vabariigiga hästi.

Vallavalitsuse poolt kuulutatakse välja hange KIKi tänavavalgustuse projekti tööde tegemiseks kolmes osavallas.

VAKi, muuseumi ja raamatukogu koostöös ja noori kaasates on valminud Emmaste osavalda tutvustav voldik, mida suvel jagada.

Hiiumaa Arenduskeskuse üleskutsele registreerida kaugtöö võimalused Hiiumaal olid kolm kiiremat kaheksast Emmaste osavallas – Sõru muuseumi II korrus, Emmaste raamatukogu II korrus ja Valgu seltsimaja

EMKO-l käsil kevadtööd – kruusateede hööveldamine, niitmine, Liivalauka suplusranna korrastamine.

Lasteaia töötajad korrastasid Emmaste ja Mänspe kalmistuid ja ka haudu, kui omaksed ei saanud seda liikumispiirangute tõttu ise teha ja soovi avaldasid. Tänaseks on laste arv lasteaias ca 50% ulatuses taastunud.

Mai algusest on muutunud pakendimajade süsteem. Emmaste keskuse endine pakendikonteinerite koht kujundatakse ümber turuplatsiks, kasutades olemasolevat õuemööblit.

Valgu ja Ulja bussipeatustesse on külaaktivistide poolt paigaldatud uued istepingid. Aitäh tegijaile!

VAKil lõppes Emmaste liigub liikumissari, millest enamus etappe toimus virtuaalselt. Sõru muuseumis ettevalmistused suvehooajaks koostöös Hiiumaa Muuseumidega.

Emmaste Põhikool jätkab valdavalt distantsõppel, hakkavad toimuma spordipäevad ja projektõpe, jätkub toidupakkide jagamine.

Raamatukogus on säilinud tavapärane töörütm, võimalus ka kontaktivabaks laenutuseks.

Leisu seltsimaja juurde on välisvahenditest hangitud Emmastega sarnane jõu-õu ja Liivalauka supluskoha jaoks rannavolle komplekt.

Treeningutega alustas ja hankis teise paadi Sõru Merekool ning Nurste krossirajal algavad kaasava eelarvega seotud tegevused. Spordiväljakutel on toimunud samuti korrastustööd, järgmine etapp on kraavisüsteemide uuendamine.

15. maist läheb lahti värvikampaania, registreerimine muutub inimesele natuke lihtsamaks ning toimub esimene Uuskasutuskeskuse kogumisring, mis saab alguse Emmastest.

Küsimusi osavalla vanemale ei olnud

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks

2. Maanteeameti poolt plaanitav Emmaste keskuse liikluskorralduse muutus

Hergo Tasuja: Eelmisel korral sai öeldud, et esitame Maanteeametile vastulaused ja oma ettepanekud, siis seda me ka tegime. 27. aprillil tuli Maanteeameti kiri, kus oli välja toodud, et ei meie ega kahe ettevõtja ettepanekutega ei arvestata. Olid mõned asjad, millega nad olid nõus arvestama (parklasse suunav viit ja seoses ülekäiguraja tõstmisega on vaja ka valgustus ringi tõsta).

Osavalla vanem selgitas osavallakogu liikmetele vahepealseid arenguid ja saavutatud lahendusi. Lahenduseks oleks, et valla poolt saadame Maanteeametile uue vastuskirja, kus toome välja, et soovime olla kogu projekteerimise protsessi ja edasiste tegevuste juures kaasatud ja kui parkimiskohtade loomiseks või parkimisvõimaluste säilimiseks on vaja uut parklat, siis oleme valmis rahaliselt ka panustama.

Selleks on erinevad variandid: lihtsam ja odavam oleks kaotada ära ristisuunaline parkla ja otseühendus riigimaanteega ja tehakse vahele kõnnitee äär, mille tulemusena tekib sissesõit taskusse ja jääb 2-3 kohta. Teise variandi korral on vaja, et maaomanikud (vald ja eraomanik) annaksid nõusoleku, et projekteeritakse uus ja suurem parkla ja see läheks nende maale. Selliste variantidega hakkaks projekteerimine peale sügisel, talvel võiks olla joonis valmis, siis saaks korraldada avaliku koosoleku ning kevadel saab töödega peale hakata. Kõik kulud kuni ehituseni on Maanteeameti kanda, aga kui see tähendab uue parkla ehitust, siis peaksid vald ja/või ettevõtted samuti panustama.

Toimus arutelu erinevate parkimist võimaldavate variantide üle. Osavallakogu liikmed leidsid, et parkimine peab poe ees säilima.

Hergo Tasuja: minu ettepanek, mille kohta on oluline osavallakogust otsus saada, on et soovime olla ametlikku käiku kaasatud ja lubame, et kui projekteerimise käigus selgub, et parkimisvõimaluste tagamiseks on vaja uus parkla ehitada, siis me finantseerime või kaasfinantseerime seda.

Otsustati: Osavallakogu seisukoht on, et Maanteeamet peab kaasama maaomanikud, huvitatud ettevõtjad, osavalla valitsuse ja osavallakogu ning läbi rääkima ja arvestama meie seisukohtadega, et poe ees säiliks parkimisvõimalus. Oleme valmis võtma kohustusi uue parkla ehituse korral.

Liina Lepamaa: toetan kirja saatmist. Teen ettepaneku kutsuda teema arutamiseks osavallakogu korraliste koosolekute vahepeal (järgmisel nädalal) kokku kõiki osapooli kaasav ümarlaud ja et ka kõik osavallakogu liikmed oleksid kohal.

3. Hiiumaa Vallavolikogu eelnõud

Osavallakogu ei avaldanud ühegi eelnõu kohta arvamust

4. Muud küsimused

4.1 Suviste sündmuste korraldamine

Osavallavanem selgitas avalike ürituste korraldamise võimalusi. Juulikuuni on avalikud üritused keelatud. Säilib 2+2 nõue, siseruumides ei tohi olla üle 500 inimese ja välitingimustes üle 1000 inimese.

Emmaste osavallas saaks toimuda juuli keskpaigas Sõru Saund ja augustis Sõru Jazz ja Muinastulede öö koos Muuseumiööga.

4.2 Järgmine osavallakogu koosoleku toimumise aeg 12. juuni 2020 kell 9 vallamajas.

Lasteaiad

Statistikat lasteaedade kohta.

Kohalkäinute arv Hiiumaa lasteaedades eriolukorra ajal.

	KOKKU	Kohalkäinute %
16.märts	31	10%

20.märts

7

2%

03.apr

9

3%

16.apr

32

10%

22.apr

46

15%

04.mai

123

40%

12.mai

131

43%

15.mai

104

34%

Võrdlus Eesti lasteaedade kohta.

Vanema kaetav osa kogukulust - Hiiumaal oli see 2019. aastal 5%.

Väiksem oli see Põhja-Sakala (4%), Tõrva (4%), Alutaguse (3%), Vormsi (2%) ja Kanepi (1%) vallas. Keskmine selgelt üle kümne protsendi.

Statistika

Möödus kaks kuud eriolukorra kehtestamisest.

Veidi statistikat Hiiumaalt. 

Hiiumaal on 10.05.2020 seisuga võetud 666 COVID-19 testi.

Hiiumaal kohapeal on olnud üheksa COVID-19 viiruse positiivset juhtumit.

Heltermaa-Rohuküla parvlaevaliinil oli aprillis reise 352, sõidukeid veeti üle 4856 ja reisijaid 4709. Aastal 2019 olid need numbrid vastavalt 396, 20 920 ja 44 174.

Võrreldes aastaid 2020 ja 2019 on reisijate arv maakonnaliinidel ajavahemikus 13.03-21.04 vähenenud kolm korda, vastavalt 16 556 ja 5240 reisijat.

Valla infoliin 463 6099 töötas 7 päeva nädalas alates liikumispiirangute väljakuulutamisest. Infotelefon töötas kokku 56 päeva jooksul 431 tundi ja 15 minutit, vastu võeti 3034 kõnet.

Spordikool

Lühidalt Spordikooli hetkeseisust ja lähitulevikust.

Töötukassa

ERR vahendab, et töötute arv on kasvanud ja jääb veel napilt alla 50 000.

Madalaim on registreeritud töötuse määr Hiiumaal - 4,7 protsenti.

Registreeritud töötuid 10. mai seisuga 210. Eriolukorra alguses, 12. märtsil oli see number 142.

Aktiivselt on kasutatud töötasu hüvitise meedet, mida on määratud 12 978 asutuse 104 931 töötajale. 85 622 inimest on saanud hüvitist ühe ning 19 309 inimest kahe kuu eest, mis on ka maksimaalne periood. Ligi 60% on töötleva tööstuse, jae- ja hulgikaubanduse ning majutus-toitlustus tegevusvaldkonnast.

Määratud hüvitiste kogukulu on 114,2 miljonit eurot.

Hiiumaal on töötasu hüvitist saanud 70 asutust 234 töötaja jaoks. Neist 63 töötab majutuse ja toitlustuse valdkonnas, 52 töötleva tööstuse tegevusaladel. Kokku on toetussumma 260 000 eurot.

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks jaanuar - aprill  2020. aasta
	Kokku		Aprilli võrdlus	Esimesed kuud
Nimi	2020	2019
Haapsalu linn	3 419 511	3 302 520	-10,1	3,5
Hiiumaa vald	3 092 025	2 952 388	-7,4	4,7
Kihnu vald	199 368	192 667	-20,9	3,5
Lääne-Nigula vald	1 885 938	1 841 135	-17,8	2,4
Lääneranna vald	1 276 788	1 245 894	-10,9	2,5
Muhu vald	617 413	622 900	-17,5	-0,9
Pärnu linn	13 157 009	12 680 333	-12,5	3,8
Ruhnu vald	55 112	56 842	-15,4	-3,0
Saaremaa vald	8 673 297	8 608 285	-16,7	0,8
Vormsi vald	148 251	140 564	-9,5	5,5
KOKKU	415 465 683	395 257 166	-8,5	5,1