Maamaks kui kogukondlik kokkulepe
Ilmselt on vähe neid, kellele meeldib makse maksta. Kahjuks endise rahandusminister
Võrklaeva poolt Kört-Pärtli särgi vaimus koostatud automaks süvendab vaid seda
tunnet.
Samas on maksudel selge eesmärk – kasutada kogutud tulu ühishüvede
pakkumiseks. Ideaalis teab maksumaksja, mida temalt kogutud rahaga tehakse ehk
mida tema või kogukonnaliikmed sellest vastu saavad.
Riigikogu muutis oluliselt maamaksuseadust. Üks eesmärkidest oli
anda kohalikele omavalitsustele suurem otsustusõigus. Samas on alles sel aastal
volikogudel suhteliselt lai mänguruum valikuid teha, kuna eelmise ja käesoleva
aasta maamaksu kasvu piirid olid riigi tasandil paika pandud. Sellega tekkis
mitmetel petlik mulje, et muutunud (üldjuhul suurenenud) maamaksu taga on
kohalik volikogu, kuna tegelikult tulenes see riiklikust seadusest ning saarel
määrasid ei tõstetud.
Käesoleval aastal on valikuvõimalusi rohkem – volikogu kehtestab
hiljemalt 1. oktoobriks maamaksumäärad, maamaksu tõusu piirmäära ja
maamaksuvabastuse ulatuse.
Eelnõu teisele lugemisele
20. juunil läbis volikogus I lugemise eelnõu, mille järgi
kehtestataks Hiiumaa vallas maamaksumäärad järgmiselt:
1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 1 % maa
maksustamishinnast aastas;
2) punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,5 % maa
maksustamishinnast aastas;
3) punktis 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 1 % maa
maksustamishinnast aastas.
Maamaksu aastase suurenemise maksimaalseks piirmääraks kehtestataks
20%. Seega ühegi kinnistu maamaks ei saa kasvada rohkem kui 20 protsenti.
Eelmisel kahel aastal oli piirmäär riiklikult paika pandud ning see oli
vastavalt 10 ja 50 protsenti.
Koduomaniku soodustuse puhul oli maaomanik vabastatud maamaksust,
kui tegemist on maaga, kus asub eluhoone, milles ta rahvastikuregistri alusel 1.
jaanuari seisuga elab. Vabastuse suurus oli tiheasutusega alal 0,15 hektarit ja
väljaspool tiheasustusala 2,0 hektarit ulatuses.
Seda peeti aga ebaõiglaseks, kuna näiteks Tallinnas Nõmmel on maa
märkimisväärselt kallim kui näiteks Mõisakülas. Edaspidi võib kehtestada
kodualuse maa maksusoodustuse summaliselt. Volikogus oleva määrusega
kehtestataks Hiiumaa vallas kodualuse maa maksusoodustuseks 50 eurot.
Kehtima jäävad maksusoodustused represseeritule ja represseerituga
võrdsustatud isikutele.
Uuest aastast muutub
Uue maamaksu määrusega soovitakse maksukoormust suunata rohkem
neile, kes tulumaksu kaudu ei saa Hiiumaa valla teenuste pakkumist toetada.
Selleks on tõstetud elamu- ja õuemaa maksumäär 1% peale ning seades kohalikele
soodustuse, mille suurus, koos maa väärtuse kasvuga, regulaarselt kasvaks.
Arvestades tänaseid maksuteatiseid, kaitsemehhanismi ja
maksukalkulaatorit, mille järgi tänase maksumäära ning 100-eurose vabastuse
korral maamaksu laekumine vallale isegi väheneks, tähendab see, et valdav
enamus hiidlastest kodualuse maa omanikke on maamaksust vabastatud või maksab
edaspidi kuni 50 eurot aastas maamaksu. Samas kasvab nende panus, kel pole
1.jaanuari seisuga sissekirjutust.
2025. aastal laekub Hiiumaa vallale maamaksu eeldatavasti 535 000 eurot, mis on 150 000 eurot rohkem kui 2024. aastal. Kasv 38 protsenti, kui Eesti omavalitsuste keskmine on 39 protsenti. Samas, nagu ka loos varem mainisin, tuleneb kasv riiklikust maamaksuseadusest ning vallavolikogu ei ole viimastel aastatel määrasid tõstnud.
Antud eelnõuga on maamaksu laekumine ehk tulu Hiiumaa vallale 2026.
aastal suurusjärgus 600 000 eurot. See on 100 000 võrra vähem, kui kehtiva
eelarvestrateegia järgi.
Kitsaskohad
Eesti Linnade ja Valdade Liidus oleme omavalitsusjuhtide poolt
teinud ettepaneku, et vabariigi valitsus võtaks maamaksuseaduse muutmise uuesti
ette. Näiteks võiks omavalitsusel olla vabadus põllu- ja metsamaale erinev
maksumäär kehtestada, kuna hetkel on mõlemad maatulundusmaana nö ühes potis.
Seadusega on ilmnenud kitsaskoht, misläbi on maksutõusud
märkimisväärselt rohkem mõjutanud neid, kel kinnistuid rohkem. Ehk et kasv ja
kasvulagi arvestatakse iga kinnistu kohta. Nii võib aastane kasv inimesel, kel
kümme ühehektarilist kinnistut, olla märksa suurem kui inimesel, kel üks
kümnehektariline kinnistu.
Eelnõu koostamise protsess
Eelnõusse sisendi saamiseks on toimunud arutelud osavallakogudes,
volikogu komisjonides ja erinevate sihtgruppidega. Maa korralise hindamise ning
Riigikogus vastu võetud maamaksuseaduse järel kasvas Hiiumaal enam
maatulundusmaa kinnistute maksukoormus. Seda toodi aruteludes võimaliku
kitsaskohana välja. Oleme Hiiumaal küll kokku leppinud, et kasutame maamaksust
laekuvaid vahendeid investeeringuks maasse ehk teetöödeks. Samas valdav osa
teeinvesteeringuid on suunatud tänavate ning kodudeni viivate teede
korrastamiseks, kuna põllu- ja metsavaheteed on saanud vähem tähelepanu.
Selle kompenseerimiseks oleme kavandanud just sidusgruppide
ettepanekul eelarvestrateegias teede remondifondi vahendite kahekordistamise.
Just sealtkaudu saavad parendusi teed, mis ei ole tolmuvaba kattega. Lisaks
oleme kinni pidanud kokkuleppest, et maamaksu toel kasvatame teeinvesteeringute
mahtu – sel aastal paranevad liikumisvõimalused kogusummas 1,4 miljoni euro
eest.
Aruteludes leiti, et kui kehtib põhimõte, et maamaksu vahenditest korrastatakse teid ehk valla elanikud, maamaksu maksjad saavad sellest otsest kasu ning kinnistuomanike panus jääb mõistlikesse piiresse, on see määrus sellisel kujul aktsepteeritav.
Minu silmis ongi tegemist kogukondliku
kokkuleppega, kui palju ollakse valmis ühiselt panustama ühishüvede heaks.
Kommentaarid