Neljapäev, 11. aprill 2019

Erasmus+

Kogunemine Lennart Meri nimelises lennujaamas. Temperatuur õues +-0.
Lennujaamas läks üsna kiiresti, kuni lennule registreerimine pidi algama. Esmalt info, et väljasõit hilineb 20 minutit, aga iga minutiga sai selgemaks, et päris nii hästi ei lähe. Samas rahustati meid Tallinnas, et kui hilinete, korraldab lennufirma teile uue edasilennu, kuna lennukompanii on sama ja lennud Istanbul-Ankara vahel tiheda graafiku alusel.
Jooksime mis me jooksime, aga Istanbulis ümber istumisega jäime ikka hiljaks. Vastuvõtulauas olnud onu oli aga viisakas ja kirjutas kohapeal käsitsi meie piletitele järgmisele lennule istekohad. Ka pagas pidi sellega saabuma. Nii läks. Ja kokkuvõttes hilinesime vaid tunnikese. Pluss aeg, mis kulus Ankaras oma pagasi otsimisele. See suunati ka millegipärast (ümberistumise hilinemisega seotult) teise kohta võrreldes sellega kuhu infokirjad meid suunasid.
Aga. Türklased on viisakad ja abivalmis. Turkish Airlines ka üsna mugav ja pikemal lennul pakkusid süüa-juua, lühemal otsal kohvi ja saiakesi. Ehk vastutulelikkust kogesime alates lennujaamast. Hiljem lennujaam-kesklinn bussil, kus me täpselt ei teadnud, kus maha minna, aga kõik ümber meie istujad mõtlesid kaasa. Meid vastu võtnud kohalikud n-ö giidid, nende puhul olnuks ebasõbralikkus juba ebameeldiv üllatus.
Ankara bussijaam. Ilmselt suurem kui Tallinna lennujaam.
Esimese öö veetsime hostelis. Vahvasti selgitati, et mehed ja naised ööbivad Türgis eraldi ja meie grupi neiu peab naistekorruse toas majutuma.
Temperatuur jäi sel päeval alla 10 kraadi. Veidi sadas ka vihma. Päevituskreemi ei pidanud õnneks kotist välja otsima. Ja saime kohalikke tänada, et eestimaise ilmaga meid vastu võtsid :)

Kommentaare ei ole: