Parlament

Lugesin eelmisel reedel nii maakonnalehest kui sotsiaalmeediast oravate omavahelisest mõttevahetusest. Kirja(de)st, mida millegipärast ise ajakirjandusele lekitati. Kogemata? Ei tahaks seda nii kogenud kohaliku tasandi poliitikutelt uskuda. Sihilikult? Põhjus, miks seda tegema peaks, jääb  samas arusaamatuks.

Et seal oli kaks mõttekohta - suur erakond ei arvesta väikese piirkonna ideedega ning väikesest piirkonnast on keeruline suure erakonna valimisnimekirja üldjärjestuses mõistlikule kohale jõuda - otsustasin näidata, et see pole reegel.

Leidsin, et kui üks võimalik lähenemine sai tähelepanu trükimeedias, siis on õige just selles samas kanalis ka alternatiivi tutvustada.

Kahjuks ei jõudnud ma vastulause/järellooga nädalavahetusel tegeleda, kuna olin muude kohustustega seotud. Näiteks esindasin valda Maakilva mälumängusarjas. Esmaspäeval-teisipäeval olime aga õppereisil Märjamaal-Tartu vallas-Järvamaal. Nii valmis arvamuslugu nädala keskel varahommikul.

Ja saan aru, et siin ma ei olnud piisavalt ettenägelik. S.t ei osanud ette mõelda, mida tähendab loo ilmumine reedeses lehes. Vabandan maakonnalehe (ja selle peatoimetaja) ees, kes minu pärast sai süüdistuste osaliseks. Põhjuseks siis see, et reedene Hiiu Leht ilmus koos Valla Teatajaga.

Ise näen asja siiski nii, et Hiiu Leht on maakonnaleht. Sõltumatu maakonnaleht. Sõltumatuse heaks näiteks on kasvõi see, et P.L., kes sama ajalehte sotsiaalmeedias korduvalt kriitikaga pildunud, saab samas ajalehes soovi korral jätkuvalt sõna võtta või oma tekste avaldada. Nii juhtus ka 18.01, millest minupoolne reaktsioon alguse saigi. Samamoodi A.V., kes sotsiaalmeedias ajalehte kritiseerib, ent leiab seal trükipinda korraldatud ürituste kajastamise näol või arvamust avaldades.

Samamoodi on sõltumatu ajaleht Hiiumaa Teataja ehk valla leht. Ajaleht, mis edastab valla uudiseid.

Mis neid seob, on see, et majanduslikult on kõige soodsam valla lehe kojukanne teostada koos maakonnalehega.

Kui P.L. süüdistas mind sihilikult arvamusloo sättimises reedesele päevale, siis pean tunnistama, et nii tubli poliittehnoloog ma ei ole. Vabandust.

Küll olen ajalehe veergudel oma (arvamus)lugusid avaldanud varsti kakskümmend aastat. Arvamuslugude puhul saanud ka pettumuse osaliseks, kui see õigel ajal või üldse trükivalgust näinud ei ole. Aga mis seal ikka. Toimetus teebki omad valikud. Ja ka minu sulg ei ole alati piisavalt terav.

Sihtimisest või kirjutamisest rääkides, siis pigem arvan, et meie maakonnalehes ei ole küsimus ruumipuuduses. Pigem see, et liiga vähe/harva saadavad kohalikud oma lugusid toimetusele. Süüdistada neid, kes aktiivsemad on... Olgu, pigem saan liigse tegutsemise eest vastu pead, kui üldse mitte tegutsemise eest.

Allpool avaldan ka oma arvamusloo, mis ilmus 25.01.2018 Hiiu Lehes.

Hiidlane jõuab parlamenti

18. jaanuari Hiiu Lehes kritiseeris Reformierakonna piirkonnajuht Peep Lillemägi erakonda hiidlaste mittesoosimises. Põhjuseks hiidlaste ettepanekutega mittearvestamine valimisprogrammis.

Sotsiaalmeedias tekitas see kõiksugust mõttevahetust. Tegelikult ei ole siin aga koht parastamiseks.

See on ühtepidi kurb ja mõtlemapanev. Teistpidi näitab, kui palju tööd ja energiat nõuab väikese piirkonna jaoks oma sõnumite viimine riigi tasandile.

Tean seda oma erakonna, sotsiaaldemokraatide näitel. Põllul, mida Kalev Kotkase juhtimisel aastaid künti, on jätkuvalt vaod sees ning Reili Ranna eestvedamisel on nende ajamist jätkatud.

Mul on hea meel, et mitmed hiidlaste põhimõtted kajastuvad ka erakonna programmis. Näiteks see, et lasteaed kui esimene samm haridusteel, oleks tasuta.

Või teemad, millega hiidlased algatust teinud on ja kus jätkuvat riigi tuge ootame. See on nüüdisaegse tervisespordikeskuse rajamine ning kunstlume tootmise võimekuse loomine igasse maakonda.

Aga programmi mahtusid ka Hiiu-Saare-Läänemaa piirkondlikud teemad. Näiteks eesmärk panna Väikese väina veed uuesti voolama, rajada tammiavad ja asendada õhuliinid merekaabliga. Või siis taastada Turba-Rohuküla raudtee.

Ent kindlasti ka meie jaoks nii oluline põhimõte, et korraldame Rohuküla-Heltermaa liinil vähemalt 12 sõitu päevas ning Sõru-Triigi liinil iga päev neli sõitu.

Hiidlane Toompeale

Et head ideed teoks saaks, on vaja arengutel pidevalt silma peal hoida ning tugevat lobitööd teha. Selleks on parim variant hiidlase kohalolu Toompeal.

See oli Lillemägi teine kriitika tegemise põhjus. Ehk vaatamata hiidlaste sooviavaldustele on Aivar Viidiku koht üldnimekirjas alles 81. See tähendab, et viiendas piirkonnas kandideerijatest on ta üldjärjestuses eelviimane. Märk Hiiumaa tähtsuse(tuse)st erakonna jaoks.

Nimekirju, erakondade reitinguid ning valimispotentsiaali vaadates on täna hiidlastel vaid üks reaalne variant Riigikogusse jõuda. See on Reili Rand.

Üks asi on see, et ta on hiidlastest ainsana piirkonna nimekirjas teisel kohal, kuna teiste erakondade kõrgeim koht on hiidlastel kolmas-neljas.

Aga olulisem näitaja on koht üldnimekirjas. Ei mäleta, et hiidlased varem nii eesotsas oleks olnudki kui 11. positsioonil. See annab kindluse, et kui Rand valituks osutub, siis on tema sõnal fraktsioonis kaalu.

Ja see ongi tegelikult oluline.

Ehk eesmärk ei ole ju Riigikogusse pääseda. Eesmärk on seista oma väärtuste eest, seista oma valijate ning piirkonna eest.

Hergo Tasuja

SDE Hiiumaa piirkonna aseesimees