Esmaspäev, 25. september 2017

Jalgpall

Eile vist oli esimest korda nii, et treener tuli peale mängu tänama oma tiimi mängijale antud kollase kaardi eest. Esiti võttis päris kohmetuks. Ei osanud midagi vastu öelda. Ilmselt taipas ta ka seda ja selgitas veidi pikemalt, et ma ka end koguda jõuaks :)
Et neil on võistkonnasiseselt räägitud ebasobivast sõnakasutusest ning emotsioonide kontrollimisest platsil. Ja et vähe on kohtunikke, kes sellised rikkumised ära fikseerivad.
Mäng ise oli ilmselt enam-vähem. Kuigi pinget lisas, et kindel tabeliliider ei suutnud terve poolaja oma mängu peale suruda ja tundus pigem viik tulevat. Eks siis tuli hakata väliseid tegureid süüdistama. Samas, eneseanalüüs, nii nagu ma alati mängujärgselt seda teen, näitas, et eksisin minagi. Ei ole lihtne üksi 22 mängijaga. Ja mida madalam liiga, seda rabedam mäng. Aga tahaks uskuda et suuri vigu sisse ei lipsanud. Tuleval nädalavahetusel on ehk veel üks vilepartii ja siis ongi kõik. Selleks hooajaks.

Kommentaare ei ole: