Sport

Laupäeval korvpalli Hiiumaa MV. Võtsime varakult plaani, ent siis tundus, et asi võib katki jääda, kuna tiimi kokku ei saa. Saatuslikud kohtumised ja mõtted reede hommikul kallutasid asja aga lõplikult mängimise poole. Ja nagu selgus, oli meid Viskoosas tervelt üheksa koos.

Maksimalistina tahaks alati võita. Realistina läksin rohkem lihtsalt mängima, kuna korvpalli kui sellist polnud teab mis ajast mänginud. Jah, vahel koolis noortega küll. Aga see pole see. Laupäeval sai ikka täiega lasta. Tõsi, paar korda oli see miinuseks, kuna tundsin, kuidas mootoris õlisurve liiga suureks läks ehk mõistus üle kees. Vahetasin siis end pingile.

Kui rünnakul oli kasutegur ikka üsna väike, siis kaitsemäng tuli turniiri lõpuks taas meelde. Gümnaasiumiajast on meeles, et Läänemaa liigas oligi mingi hooaeg rekord- 8 vaheltlõiget mängus - minu käes.

Ja vastu ootuseid kukkus tugev turniir välja. Esimene mäng oli ainus, mida ilmselt ei võitnukski. Hõbemedalistide vastu oli punkt-punkti mäng lõpuni, napp kaotus. Ja mida mäng edasi, seda ladusamalt kulges koostöö. 

Pühapäeval sai emadepäevajooksu trass paika. Veidi lühem, kui viimased aastad ehk 7,5 km. Aga mulle see rada meeldib. Et korvpallis kasutasin, eriti kaitseasendis, lihaseid, mis muidu nii suurt koormust ei saa, andsid jalad tunda. Panustasin õhtusele tantsutrennile. Ent võta näpust, just seekord jäeti pikem soojenduskava ära :)

Esmaspäeval jüripäeva teatejooks. Nagu näha, tuleb õige koha peal seista. Või joosta. Ehk Tõnu võttis viienda-kuuenda vahetuse linti. Just selle, mille mina lõpetasin. Viies vahetus, 400 meetrit. Noored tegid tugeva alguse ja sain vahetuse neljandana, üsna Martini selja taga. Proovisin temaga kaasa minna, võtsin järele ja kõrvale. Nagu hiljem kuulsin, vale otsus, sest see sundis tedagi lisakäiku panema :) Esimestele võtsime lähemale, seda oli silmaga näha. Aga viimased sada olid minu jalad ikka täitsa kinni ja Martin libises, justkui tal oleks suusad all nagu ta põhiala ette näeb, eest ära. Surusin, mis ma surusin, järgi ei saanud. Ja hapnikuvõlg oli päris suur. Tegelikult see oligi tagantjärele vaadates õhtu kõige suurem nauding, võimalus end üsna hingetuks pigistada. Teatevahetuse hetkel pilt enam kõige selgem ei olnud, aga Tiina leidsin siiski üles :)

Jüri

Ilmselt olnuks eile - jüripäeval - paslikum Jürist kirjutada. Või siis samas mitte, kuna mõtted pole kiiduavaldused. Rikkunuks teise nimepäeva peotuju veel ära sedasi.

Aga tuleb nentida, et lootused/ootused olid oluliselt suuremad sellest, mida Jüri korda on saatnud. Saan aru, et tema olukord ei ole lihtne ja paljusuine kärgpere ei hinga ühes rütmis. Kedagi kodust välja visata on ka raske, sest kus sinagi täpselt tead, kes kelle vend või õde on ja kes sellest pahandada võib. Veel hullem, solvuda või käkki keerama hakata. Seega tuleb Heimarid ja Yanad ja Peetrid kenasti välja kannatada, neilegi hommikul putru serveerida ja head ööd lausuda, tekki kenasti ümber sättides.

Mis aga arusaadav ei ole, on vassimine. Pagan, oled mees või ei ole. Eelmisest nädalast läksid kinoklassikasse vastused ERRi otsestuudiost. Ilmselt olete isegi juba peale sattunud, kui otse kuulama/nägema ei juhtunud. Kolm korda ühe minuti jooksul küsitakse sinult jah/ei vastust nõudvat küsimust, ja sina ajad ikka juttu naabri kassist ja kui tore kiisu ta ikkagi on. Või solvuda, kui keegi julgeb arvata, et peaminister on ühtlasi erakonna - sealjuures kohalikul tasandil hämaraid või isegi ebaseaduslikke tegusid tegeva erakonna - esimees ja peaks ka selle kohta aru andma.

Kolmas tasand on see, mis meid, hiidlaseidki puudutab. Poole aasta eest rääkis Jüri, veel rohkem aga Mihhail, kuivõrd tähtis on kohaliku tasandi inimeste/poliitikute arvamus ja sellega tuleb arvestada. Jah, valitsuskabinetis aeti juba siis teist juttu, pole seegi saladus. Ent meediale ja kohtumisel piirkondades räägiti teist. Ja tehti hoogsalt tsirkust edasi. Ehk haldusreformi seadusesse jäi nõue viia läbi rahvaküsitlus. Hiiumaal andis kaks valda üsna konkreetse, häältesuhtega 3:1, eitava vastuse võimalikule liitumisele suuremaks vallaks. Arvestades aga häma ja kommentaare Keila linna osas, kus muuseas elab ca 10 tuhat inimest ehk nad vastavad igati seaduse nõuetele, siis ma juba ootan, milline on Jüri seisukoht Hiiumaa rahvahääletuse tulemuste osas.

Tahad midagi teha, siis tee. Aga ole aus. Ütle nii, kuidas on. Ka siis, kui tegemist on valusate teemadega, mis võib-olla populaarsust ei too. Aga ära aja pada. Ära vassi. Säilita väärikus, Jüri.

Aprill

Vaatad kalendrisse ja ongi 2/3 kuust selja taha jäänud. Kui märtsikuisel koolivaheajal sai ka omi asju ajada, siis peale seda olen enamjaolt nö väljapoole elanud.

Tegelikult alates vaheaja viimastest päevadest on pea iga päev/õhtu midagi ette tulnud, olgu siis spordiseminar, MTÜ üldkoosolek, volikogu, hoolekogu, haridusteemaline ümarlaud, NK vabariiklik matkamäng, pikett või kohtunikukoolitus. Iseenesest vahva. Veidi nadi on see, et tagasisidestamiseks, analüüsimiseks on vähe mahti olnud, kuna ka põhitöö võtab oma ja eelpool mainitud lisapalad tahavad ettevalmistusi. Aga olnu/tehtu seedimine ja endast läbi laskmine on tarvilik, et tegemist poleks pelgalt projektipõhise elamisega. Siis ongi seda teha saanud näiteks hommikuti voodis lesides - mulle meeldib aeglane ärkamine - või spordiringidel.

Pühadest tingitud pikk nädalavahetus pakkus võimaluse ka korraks nö täitsa välja lülitada ennast. Tõsi, paraku vaid üheks päevaks, suureks reedeks. Ja siis ongi peale endale võetud aega kohati selline sant tunne, et kas ma ikka võisin seda teha.

Samas, kuigi talv annab veel kaitselahinguid, pildudes ka keset päeva lumehelbeid või isegi rahet taevast alla ja kastes maapinna öösiti salaja külmakraadidega ja hallaga üle, on ikkagi kevad kohal. Tuulevaikuses, hetkedel kui on võimalust lasta päikesekiirtel oma ninaotsa sügada, tunnetad seda hästi. Pean rõõmu tundma, et kehalise kasvatuse õpetajana avaneb mul võimalus sellest vahetult osa saada.

Volikogu

Lühikene päevakord, ent ikka nii poolteist-kaks tundi kulus ära.

Küsimuste osas ilmselt kõige põnevam teema jäi avamata, kuna see oli pigem sõnavõtt kui konkreetsed küsimused. Või eeldas vähemalt süvenemist ja avatud vastuseid. Lõppeks kanti see ette ametliku programmi järel.

Ise küsisin juhtimisstiili kohta, peamiselt viimaste otsuste valguses. Esiteks kaasav eelarve. Mina ei saa aru, miks oli vaja sõelumiskomisjon kaks korda kokku kutsuda. Eriti kuna sisu osas midagi ei muutunud ja kui polnud ka alust ettepanekute osas millestki kinni hakata.

Ja tegelikult kaasav eelarve peakski ju olema vallaelanike initsiatiiv ehk nende ideed (olgu need siis millised tahes) ja elanike enda valik realiseerimise osas. Volikogu või vallavalitsuse liikmed ei peaks avaldama arvamust, et see idee on sisult tugev või teine pigem mittesobiv.

Teise koosolekuga kippus vägisi mõru mekk tekkima. Eriti kui arvestada, et ka varem kuuldus vallamajast, et vallavanem just soosivalt kooli hoolekogu esitatud kaasava eelarve ettepanekusse ei suhtunud. Mõtteavaldused koosolekult, et miks koolilapsed üldse õues bussi ootavad või et kui rajada katusega rattaparkla, siis on oht rattavarguste tekkimiseks, kuna see asuks erinevalt rattarestidest koolimajast mõnekümne meetri kaugusel (nö silme alt ära), ei tekitanud seda ka.

Õnneks mõistuse hääl jäi siiski peale seal ja kõik tingimustele vastavad ideed on rahvahääletusele suunatud. Kui usalduskrediit oleks täiesti otsas, siis ilmselt oleks mõistlik maavalitsuselt kaasava eelarve hääletuse osas järelvalvet paluda.

Aga usaldus oli teine teema. Mina küsisin muu kohta. Kas lähtuda jäigalt määrustest või näidata üles paindlikkust. Tõin näiteks veel seltsitegevuse toetused. Et kas siin mitte veidi valikuliselt määrust ei tõlgendatud. Ehk et kolm taotlust, mis hilinesid dokumentide esitamisega- kes rohkem, kes vähem- läksid nö hindamisele. Kaks, kellel polnud möödunud aasta aruannet kaasas, mitte. Uurisin, et kas neile kahele anti märku aruande puudumisest. Võis ju juhtuda, et üks fail lihtsalt jäi e-kirja manusesse lisamata, nö trükiviga. Paraku seda ei ole ka tehtud. Kõik võib ju korrektne (JOKK või ka muidu) olla, aga et tean, et Sõruotsa seltsiga pusis vallavanem möödunud aastal niigi, jääb õhku küsimus, et kas määruse selliselt tõlgendamine oli ikka päris juhuslik.

Pikemalt läks ka otsusega, kas hankida vallale uus buss ja mil moel seda teha. Kas valida otse tehasest või veidi kasutatud. Kas osta välja või võtta kasutusrendile. Tuleb tunnustada, et selleks korraks olid valminud ka arvutused ja bussikasutusstatistika. Tõsi, puudusid kalkulatsioonid teenuse sisse ostmise võimaluse kohta, arvestades meie üpris väikest aastast läbisõitu.

Vabariigi valitsuse poolt suhteliselt vaevaliselt ning oskamatult juhitud haldusreformi tõttu võtsid paljud vallad-linnad sel aastal laenu rohkem kui nad seda muidu teinuks. Nii ka meie. Sestap jääb küsimus, et kas ilma selleta me räägiks/rääkinuks uue bussi ostmisest või üldse suhteliselt vabalt raha kulutamisest. Samas tuleb loomulikult tõdeda, et praegune sõiduvahend on oma tööelu ära elanud ja vajadus turvalisema raudratsu järele on.

Hääletustulemused

Emmaste valla esialgsed rahvahääletuse tulemused.

Hääleõiguslikke kokku: 1091

Hääletas: 386 ehk 35,4%

280 vastas Ei

106 vastas Jah.

Osalusprotsent jääb kohalike valimiste omale märgatavalt alla, viimati oli see 61,9%. Ent on võrreldav europarlamendi valimistega. Ja arvestades, et hääletada sai vaid kahel päeval, elektrooniliselt isegi ühel, siis igati korralik osalusprotsent. Ilmselt saare kõrgeim näitaja.

Antti tõi välja Pühalepa esialgsed tulemused. Seal osales 387 inimest. Neist vastas Ei 306 ning Jah 81.

Rahvahääletus

Pühapäeval-esmaspäeval kõigis Hiiumaa valdades rahvahääletus seoses võimaliku üheks omavalitsuseks ühinemisega.

Olen kohati täiesti vana-kooli-mees, seega valisin traditsioonilise sedelhääletamise ja astusin hommikul vallamajast läbi. Kohe kui olin F1 Hiina GP stardi ära vaadanud. Ehk veidi peale kella üheksat. Olin esimene! :)

Minu meelest on õige, et kõik vallaelanikud need mõned minutid oma päevast leiaksid ja arvamust avaldaks. Volikogu ei ole mingi müstiliste tarkade kogu ja niivõrd oluliste teemade juures on vallakodanike arvamus määrava tähtsusega otsuste tegemiseks volikogus.

Tegelikult leian, et isegi kui sul on kama kaks, mis selles küsimuses saab, siis tule ja kirjuta see hääletussedelile. Märguanne otsustajatele seegi.

Tänaste suhtluste põhjal võib loota, et häbiväärselt madalaks osalusprotsent ei jää.

Avalik koosolek

Kirjutasin selgituse semulas lõppeval nädalal tekkinud arutelule.

Esiteks on minu meelest igal inimesel õigus oma arvamusele, kui see ei kahjusta teisi. Niisamuti võib iga hiidlane tuuleparke kas toetada või mitte. Paljuski maitse asi. Keskkonnamõjud on teine teema, siin tuleks tugineda uuringutele/analüüsidele ja vältida hinnanguid/emotsioone.

Eilne (06.04) avalik koosolek ei olnud kindlasti sõnumiga, et ärge sõlmige koostöölepingut.
Sõnum oli see, et selle teemaga ei tohi tormata. Et siin on veel palju lahtiseid otsi, palju teemasid ja punkte, mis vajavad läbi arutamist. Arendaja on avaldanud valmisolekut aeg vähemalt kuni kohalike volikogude valimisteni maha võtta. Miks peaks siis volikogu ruttama? Eesmärk oli anda volikogule ja antud teema juhtkomisjonile signaal, et kogukond soovib ka kaasa mõelda ja rääkida. Kes vaatab plakateid ja/või kuulas eilseid sõnavõtte, siis saab aru, mis oli koosoleku sõnum.

Samamoodi ei tohiks olla mõtteviisi, et tuulepargid tulevad niikuinii. Kui "keegi kõrgemal/kaugemal nii soovib". Kodanikud ja nende esindajad ehk vallavolikogu võib selgelt välja öelda, et ta neid oma territooriumile või selle ümbrusesse ei soovi. Maavanem ministri käepikendusena pole seda tahtnud või suutnud. Volikogu ei peaks nentima, et me ei saa niikuinii midagi teha. See oli teine aeg ja teine riik, kus asjad nii toimisid. Mina usun Eesti riigi demokraatlikku korda ja soovi selle kodanike arvamusega arvestada.

Kodanikeühendus ehk MTÜ Hiiu Tuul ongi väljendanud poolehoidu puhtale ja kaunile looduskeskkonnale. "Ühingu eesmärk on Hiiumaa ja sellega piirneva mereala looduse hoidmine, säästliku, inimväärse ning esteetiliselt kauni keskkonna kaitsmine, hoidmine ja taastamine. Ühing väärtustab Hiiumaale ja selle merealadele omast loodusliku koosluse mitmekülgsust ja terviklikkust unikaalsena terves maailmas."

On ohtlik ja ebademokraatlik halvustada kellegi vaba ja rahumeelset avalikku arvamuseavaldust. Seda, mis Põhiseaduses selgelt kirjas on.

§ 45.   Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.  ---  Tsensuuri ei ole.

§ 46.   Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. 

§ 53.   Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

Eilne avalik koosolek just see oligi. Inimeste soov rahumeelselt, ametlikult registreeritud üritusel, oma arvamus välja öelda. Sellele viitas ka Hiiu vallavolikogu esimees.

Tunnustan Jüri Ojasood, et ta osales koosolekul, vestles inimestega. Tänan ka võimaluse eest osaleda majanduskomisjoni koosolekul. Kahjuks ei saanud ma seal viibida lõpuni, kuna kahe tunniga jõuti läbi vaadata vaid kümme muudatusettepanekut.

Ma ei peatu siin tuuleparkide mõjul - KMH aruandele esitati pea 30 argumenteeritud vastuväidet. Tark oleks nendele antavad vastused ära oodata.

Küll on selge - ja seda tõestas ilmekalt ka eilne Hiiu valla majanduskomisjoni koosolek - et see supp on hetkel liiga tuline, et seda sööma asuda. Ei ole minul õigust öelda, et koostöölepingu peaks sahtlisse viskama. Küll leian, et sellega ei tohiks kiirustada. Üks asi on kogukonna kaasamine. Komisjonis tunnustati Inge Taltsi tema panuse eest, mille abil on koostöölepingut oluliselt paremaks saadud lihvida.

Soovitan komisjoni protokolli lugeda, kui see avalikuks saab- seal on päris olulisi punkte, mida täpsustati. Ka seoses raha ja selle jaotamise ning koolituskeskusega. Hästi oli näha ka, kuivõrd erinevalt on inimestel/volikogu liikmetel olnud aega ja oskust antud teemasse süüvida. Positiivseimalt torkasid silma Inge Talts ja Tiit Harjak, kelle puhul ei ole kahtlustki põhjalikus kodutöös.

Mina usun, et meil on kogukonnas veel nutikaid inimesi, kelle seisukohad ja mõtted peaks ära kuulama. Avalikud koosolekud- nagu Ojasoo eile ise ütles- ei maksa suurt midagi ja neid on lihtne korraldada. Teeme ära siis.

Teine teema on teiste valdade kaasamine. On selge, et tegemist on ülesaarelise mõjuga projektiga. Seega oleks aus seda ka teiste valdadega arutada. Kindlasti on ka seal kompetentsi, mida saaks kasutada.

Kui teha midagi, millel on aastakümnetepikkune mõju, siis ei tohi kiirustada. Siis tuleb võtta aega, et asi võimalikult hästi välja kukuks.

Samamoodi on hetkel selge, et antud teemal jooksevad arvamused üsna konkreetselt lahku. Avalikud koosolekud ja arutelud oleks hea võimalus ühisosa otsida. Võimalus teisele poolele rahulikult ja argumenteeritult selgeks teha, miks keegi just nii arvab nagu ta seda teeb.

Hommik

Et õhtul ei õnnestunud, siis vahelduseks tegin jooksuringi hommikul. Keha vist väga valmis ei olnud...samas tempo nadi ka polnud. Ja mis äge oli - vaikus (nii tuule kui müra osas) ja linnulaul :)

Kiirus

Vahel tasub torkida. Volikogu istungil pärisin sadama teemadel ja et miks Sõru väikelaevasadamal reostustõrjeplaan esitamata on. Läks vaid nädal ja asi korras. "Emmaste Vallavalitsus edastab kooskõlastamiseks digitaalselt allkirjastatud Sõru väikelaevasadama reostustõrjeplaani," seisab üleeilse kuupäevaga ministeeriumile saadetud kirjas.

Kevad

Kui reede hommikul oli maa valge, siis laupäevasel jooksuringil tundsin esimest korda ihu ja hingega, et kevad on saabunud. Õhust tunned ära selle- kes teab, see teab, millest ma räägin.

Aga eks ongi juba aeg.