Volikogu

Lühikene päevakord, ent ikka nii poolteist-kaks tundi kulus ära.

Küsimuste osas ilmselt kõige põnevam teema jäi avamata, kuna see oli pigem sõnavõtt kui konkreetsed küsimused. Või eeldas vähemalt süvenemist ja avatud vastuseid. Lõppeks kanti see ette ametliku programmi järel.

Ise küsisin juhtimisstiili kohta, peamiselt viimaste otsuste valguses. Esiteks kaasav eelarve. Mina ei saa aru, miks oli vaja sõelumiskomisjon kaks korda kokku kutsuda. Eriti kuna sisu osas midagi ei muutunud ja kui polnud ka alust ettepanekute osas millestki kinni hakata.

Ja tegelikult kaasav eelarve peakski ju olema vallaelanike initsiatiiv ehk nende ideed (olgu need siis millised tahes) ja elanike enda valik realiseerimise osas. Volikogu või vallavalitsuse liikmed ei peaks avaldama arvamust, et see idee on sisult tugev või teine pigem mittesobiv.

Teise koosolekuga kippus vägisi mõru mekk tekkima. Eriti kui arvestada, et ka varem kuuldus vallamajast, et vallavanem just soosivalt kooli hoolekogu esitatud kaasava eelarve ettepanekusse ei suhtunud. Mõtteavaldused koosolekult, et miks koolilapsed üldse õues bussi ootavad või et kui rajada katusega rattaparkla, siis on oht rattavarguste tekkimiseks, kuna see asuks erinevalt rattarestidest koolimajast mõnekümne meetri kaugusel (nö silme alt ära), ei tekitanud seda ka.

Õnneks mõistuse hääl jäi siiski peale seal ja kõik tingimustele vastavad ideed on rahvahääletusele suunatud. Kui usalduskrediit oleks täiesti otsas, siis ilmselt oleks mõistlik maavalitsuselt kaasava eelarve hääletuse osas järelvalvet paluda.

Aga usaldus oli teine teema. Mina küsisin muu kohta. Kas lähtuda jäigalt määrustest või näidata üles paindlikkust. Tõin näiteks veel seltsitegevuse toetused. Et kas siin mitte veidi valikuliselt määrust ei tõlgendatud. Ehk et kolm taotlust, mis hilinesid dokumentide esitamisega- kes rohkem, kes vähem- läksid nö hindamisele. Kaks, kellel polnud möödunud aasta aruannet kaasas, mitte. Uurisin, et kas neile kahele anti märku aruande puudumisest. Võis ju juhtuda, et üks fail lihtsalt jäi e-kirja manusesse lisamata, nö trükiviga. Paraku seda ei ole ka tehtud. Kõik võib ju korrektne (JOKK või ka muidu) olla, aga et tean, et Sõruotsa seltsiga pusis vallavanem möödunud aastal niigi, jääb õhku küsimus, et kas määruse selliselt tõlgendamine oli ikka päris juhuslik.

Pikemalt läks ka otsusega, kas hankida vallale uus buss ja mil moel seda teha. Kas valida otse tehasest või veidi kasutatud. Kas osta välja või võtta kasutusrendile. Tuleb tunnustada, et selleks korraks olid valminud ka arvutused ja bussikasutusstatistika. Tõsi, puudusid kalkulatsioonid teenuse sisse ostmise võimaluse kohta, arvestades meie üpris väikest aastast läbisõitu.

Vabariigi valitsuse poolt suhteliselt vaevaliselt ning oskamatult juhitud haldusreformi tõttu võtsid paljud vallad-linnad sel aastal laenu rohkem kui nad seda muidu teinuks. Nii ka meie. Sestap jääb küsimus, et kas ilma selleta me räägiks/rääkinuks uue bussi ostmisest või üldse suhteliselt vabalt raha kulutamisest. Samas tuleb loomulikult tõdeda, et praegune sõiduvahend on oma tööelu ära elanud ja vajadus turvalisema raudratsu järele on.