pühapäev, 9. aprill 2017

Avalik koosolek


Kirjutasin selgituse semulas lõppeval nädalal tekkinud arutelule.

Esiteks on minu meelest igal inimesel õigus oma arvamusele, kui see ei kahjusta teisi. Niisamuti võib iga hiidlane tuuleparke kas toetada või mitte. Paljuski maitse asi. Keskkonnamõjud on teine teema, siin tuleks tugineda uuringutele/analüüsidele ja vältida hinnanguid/emotsioone.

Eilne (06.04) avalik koosolek ei olnud kindlasti sõnumiga, et ärge sõlmige koostöölepingut.
Sõnum oli see, et selle teemaga ei tohi tormata. Et siin on veel palju lahtiseid otsi, palju teemasid ja punkte, mis vajavad läbi arutamist. Arendaja on avaldanud valmisolekut aeg vähemalt kuni kohalike volikogude valimisteni maha võtta. Miks peaks siis volikogu ruttama? Eesmärk oli anda volikogule ja antud teema juhtkomisjonile signaal, et kogukond soovib ka kaasa mõelda ja rääkida. Kes vaatab plakateid ja/või kuulas eilseid sõnavõtte, siis saab aru, mis oli koosoleku sõnum.


Samamoodi ei tohiks olla mõtteviisi, et tuulepargid tulevad niikuinii. Kui "keegi kõrgemal/kaugemal nii soovib". Kodanikud ja nende esindajad ehk vallavolikogu võib selgelt välja öelda, et ta neid oma territooriumile või selle ümbrusesse ei soovi. Maavanem ministri käepikendusena pole seda tahtnud või suutnud. Volikogu ei peaks nentima, et me ei saa niikuinii midagi teha. See oli teine aeg ja teine riik, kus asjad nii toimisid. Mina usun Eesti riigi demokraatlikku korda ja soovi selle kodanike arvamusega arvestada.

Kodanikeühendus ehk MTÜ Hiiu Tuul ongi väljendanud poolehoidu puhtale ja kaunile looduskeskkonnale. "Ühingu eesmärk on Hiiumaa ja sellega piirneva mereala looduse hoidmine, säästliku, inimväärse ning esteetiliselt kauni keskkonna kaitsmine, hoidmine ja taastamine. Ühing väärtustab Hiiumaale ja selle merealadele omast loodusliku koosluse mitmekülgsust ja terviklikkust unikaalsena terves maailmas."
On ohtlik ja ebademokraatlik halvustada kellegi vaba ja rahumeelset avalikku arvamuseavaldust. Seda, mis Põhiseaduses selgelt kirjas on.
§ 45.   Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.  ---  Tsensuuri ei ole.
§ 46.   Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. 
§ 53.   Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

Eilne avalik koosolek just see oligi. Inimeste soov rahumeelselt, ametlikult registreeritud üritusel, oma arvamus välja öelda. Sellele viitas ka Hiiu vallavolikogu esimees.

Tunnustan Jüri Ojasood, et ta osales koosolekul, vestles inimestega. Tänan ka võimaluse eest osaleda majanduskomisjoni koosolekul. Kahjuks ei saanud ma seal viibida lõpuni, kuna kahe tunniga jõuti läbi vaadata vaid kümme muudatusettepanekut.

Ma ei peatu siin tuuleparkide mõjul - KMH aruandele esitati pea 30 argumenteeritud vastuväidet. Tark oleks nendele antavad vastused ära oodata.

Küll on selge - ja seda tõestas ilmekalt ka eilne Hiiu valla majanduskomisjoni koosolek - et see supp on hetkel liiga tuline, et seda sööma asuda. Ei ole minul õigust öelda, et koostöölepingu peaks sahtlisse viskama. Küll leian, et sellega ei tohiks kiirustada. Üks asi on kogukonna kaasamine. Komisjonis tunnustati Inge Taltsi tema panuse eest, mille abil on koostöölepingut oluliselt paremaks saadud lihvida.
Soovitan komisjoni protokolli lugeda, kui see avalikuks saab- seal on päris olulisi punkte, mida täpsustati. Ka seoses raha ja selle jaotamise ning koolituskeskusega. Hästi oli näha ka, kuivõrd erinevalt on inimestel/volikogu liikmetel olnud aega ja oskust antud teemasse süüvida. Positiivseimalt torkasid silma Inge Talts ja Tiit Harjak, kelle puhul ei ole kahtlustki põhjalikus kodutöös.
Mina usun, et meil on kogukonnas veel nutikaid inimesi, kelle seisukohad ja mõtted peaks ära kuulama. Avalikud koosolekud- nagu Ojasoo eile ise ütles- ei maksa suurt midagi ja neid on lihtne korraldada. Teeme ära siis.
Teine teema on teiste valdade kaasamine. On selge, et tegemist on ülesaarelise mõjuga projektiga. Seega oleks aus seda ka teiste valdadega arutada. Kindlasti on ka seal kompetentsi, mida saaks kasutada.

Kui teha midagi, millel on aastakümnetepikkune mõju, siis ei tohi kiirustada. Siis tuleb võtta aega, et asi võimalikult hästi välja kukuks.
Samamoodi on hetkel selge, et antud teemal jooksevad arvamused üsna konkreetselt lahku. Avalikud koosolekud ja arutelud oleks hea võimalus ühisosa otsida. Võimalus teisele poolele rahulikult ja argumenteeritult selgeks teha, miks keegi just nii arvab nagu ta seda teeb.

Kommentaare ei ole: