Mõte sai teoks tehtud. Ehk "Sadamate ring" läbi sõidetud. Hommikul kaheksast start. Siis Orjaku ja Heltermaa sadamad. Lõunasöök Viigris ja Kärdla sadam. Sealt Lehtma sadamasse, kus tuli otsustada, kas minna edasi Tahkuna kaudu metsade vahelt või asfaltteed mööda. Valisime viimase. Ja ilmselt järgnev oligi kõige raskem etapp. Sõit Kalana sadamasse. Sealjuures sõitis meist Malvaste teeotsas üks spordisõber korraliku maanteerattaga mööda. Jäi seisma ja uuris, kuhu liigume. Vastasin, et Emmastesse. Meest vastus rõõmustas, ent täpsustas veel, et kas Luidja kaudu. Kui vastasin, et Kalana kaudu, jäi ta mõtlikuks - ilmselt arvas, et vot on päev, nüüd alles leidsin tõsised rattahundid. Pakkus, et saaksime Luidjani koos liikuda. Siiski lasime tal üksi jätkata. Sõidutempo oli piisavalt erinev. Kalanas aitas teadmine, et nüüd on vaja ainult koju sõita. Ahjaa, Kõrgessaares ja Nurstes tegime poepeatused veevarude täiendamiseks ikka ka. Ja siis Sõru sadam, nö grande finale. Ei olnud veel pimedakski läinud, kui olin juba kodus tagasi :)
Hoiatus: tekst sisaldab tubli annuse irooniat, ka varjatud kujul. Lisaks on tegemist erablogiga, mis ei peegelda kellegi ametlikke seisukohti.
laupäev, 30. juuli 2016
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Jalgpalli MM, osa 2
Nüüd oleks justkui tavapärane MM alanud. Ehk alles on jäänud 32 tiimi. Esimesed pool sajandit osales kuni 16 võistkonda. Siis neli turniiri ...
Viimasel nädalal enim loetud.
-
Mina mõtlesin, et mul on siin Hiiumaal talvel lõbus. Aga võta näpust. Vend saatis päeval sms-i: "Eriti vägev pko on... reamehed on homm...
-
Praamiliiklus Hiiumaa ja mandri vahel on sama ebakindel kui koduküülik majavalvurina. Kord praam sõidab, kord seisab. Kord sõidab tund, kord...

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar