Selgus, et kaks bakalaureust ei võrdu ühe magistriga ehk kohati on muust olulisem asjaolu, kas sul on diplom taskus. Ühest küljest igati mõistetav, haridus on väärtuslik vara. Kas alati haridus ka haritust tähendab, on omaette teema. Igal juhul anti tagasisidet, et muu oleks sobinud küll, ent sul puudub magistrikraad. Ehk langesin sellest tingituna konkursilt välja.
Kõrvalepõikena, see oli vist Orav, kes valdade ühinemisläbirääkimiste koosolekul ütles, et vallavanemalt ei nõuta haridust ega midagi, peab ainult teovõimeline olema... Kui võrdleme koolijuhi ja vallavanema vastutust või töö keerukust, siis on isegi arusaadav, et direktoril on teaduskraad vajalik.
Igal juhul ei jäänud ma siis pikalt ootama. Kandideerisin Tallinna Ülikooli ja oh seda imet, võetigi vastu. Mis mulle endale kõige suurem üllatus oli, sisseastumiskatsetel sain 94p 100st.
Ja eks ma olingi juba laisaks muutunud, saatsin terve õppeaasta mööda ilma, et oleksin ise samal ajal (üli)koolis õppinud. Kuidas küll nii saab?
Mugavustsooni ei tohi langeda. Kuigi enda meelest ma püüdsin seda mitte teha ja alatasa ikka ka midagi nö uut leiutada tundideks. Kas õnnestus, on mul endal raske kommenteerida. Seda tagasisidet peaks teised andma. Nüüd siis saab tööl jälle nö põnevam olema. Et minu erialal on tsükliõpe, siis lähevad nädalalõpud selle alla, mis tähendab, et koolis tuleb tunnid vähemate päevade peale kokku koondada.
Ahjaa, erialaks on hariduse juhtimine. Ametlikult tähendab see seda, et kraadi omandades: "kujuneb valmidus töötada erinevate haridus- /koolitusasutuste (kõrg-üld-kutse, alusharidus, koolituskeskused) juhtidena ja haridusametnikuna omavalitsustes, riigiasutustes ning teistes haridusvaldkonna organisatsioonides, et toetada tõenduspõhist haridusvaldkonna juhtimist." Huvitav oli, et maavalitsuse haridusosakonna juhataja kandideeris samale erialale, niisamuti Riigikogu liige LK. Paraku pole mul hetkel andmeid, kas meist saavad kursusekaaslased.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar