Teisipäev, 13. oktoober 2015

Uni

Ideaalis kasutaks ma kogu aeg siesta võimalust. Või siis varianti, et peale tööpäeva teed tunnise uinaku. Mõjub väga hästi! Paraku ei mahu üldjuhul see ajakavasse.
Eile õhtul vaatasin jalgpalli. Ja mis parata, väsimus võttis võitu ehk nägin ca 85 minutit mängu. Uinusin õndsas teadmises, et Eesti mängis viigi välja. Viigi, mis võinuks vabalt ka võit olla. Nii kella kahe ajal avasin luugid ja oh seda hoopis, millega reaalsus lajatas.
Samas peab ütlema, et vaatamata kaotusel oli mängupilt ilus. Nagu ütles umbes sada korda ise rahvuskoondises mänginud kommentaator: "Šveitsil on paremad mängijad, aga Eestil on parem meeskond." Ja nii oligi. Või siis ongi. Täpselt seda oleme ju ka oodanud ja soovinud- et mängiks meeskond. Küll need punktid ka tulema hakkavad.

Reedel oli mängupilt vähemnauditav. Inglismaa suurt sõnaõigust ei andnud. Kuigi tõsi, kaitses mängiti hästi, taaskord tiimina. Peale seda mängu kohe und ei tulnud ja sealt doominokivid langema hakkasidki.
Selja taga väsitav nädal, mis reede hommikul küll üsna ergutav oli. Esimesed kolm kehalise kasvatuse tundi olid II kooliastmega. Teemaks vastupidavus. Jooksin kaasa poistega kahel esimesel tunnil need 4 km. Kolmanda tunni alguses oli põlv nii kange et ta ikka kange oli. Tublisti tiigrisalvi ja vedas õhtuni välja. Õhtul veel enne jalgpalli Kärdla mälumäng. Õnnestus õigeid valikuid teha, ka riske võttes. Tubli teine koht 19. satsi seas.
Ja kuigi uni justkui kiusu pärast südaöö paiku enam tulla ei tahtnud, tuli laupäeval varakult ärgata. Ennelõunal jõudsin veel ka tagurpidi kirbuturult läbi käia. Väga lahe idee ja korraldus noortekogult. Ostad pileti ja võid ise nänni turule viia, samas lettidel olev kaup on kõik tasuta. Lisaks tasuta kohv-tee ja saiakesed. Lõunast aga rappa. Sõna otseses mõttes. Seiklesime Tihu järvede juures. Oli mõnus, kuigi kui aus olla, ootasin ekstreemsemat matka. Pärast avastasin uue ja huvitava- basseiniga- sauna.
Pühapäeval oli jalgpalli liigahooaja viimane mäng. Ei plaaninud algselt minna. Reede lõuna ajal olin päris kindel et ei lähe. Aga et kümmekond meest oli eri põhjustega samuti kõrvale jäänud, siis tuli minna. Ei saa ju lasta tublidel kuttidel teiste pärast kannatada ja vähemuses mängida. Viimase pusletüki ehk 11-nda mängija leidsin sealjuures alles kell 09 hommikul :)  Suund Pärnusse. Eks mängupilt näitas ausalt ära, et II liiga ei oleks kindlasti minu tase (Pärnu III liiga võitjana just sinna suundub). Põlv pidas hästi vastu. Tegelikult ei andnud pehmel pinnasel üldse tunda. Ainult üldine väsimus kiusas ja ei lasknud äärel võidujookse võita. Samas oli väga positiivne näha, kuidas kogu tiim ühiselt pingutas ja võitles. Viimastel minutitel jalakrampide piiril. Aga viigipunkt tuli ja sellega ka teine koht liigas.
Õhtul võinuks kohe magama minna, aga mingi loll kohusetunne ütles, et kui vajalikke tekste ei tooda või kirjadele vasta, on nadi seis.

Aga homme on kolmapäev. Une suhtes parim päev. Ehk tööpäev algab alles neljandast tunnist :)

Kommentaare ei ole: