Rattanädalavahetus selja taga. Usun, et võistluse võib kordaläinuks lugeda.
Kulus hulga energiat. Auto pagasiruum sai supiga kastetud- väga kehvad tihendid olid kaantel. Unetunnid jäid üsna kasinaks. Ajavõtusüsteem võinuks operatiivsemalt tulemused edastada. Kurk on päris kähe.
Aga tegelikult on see siiski köömes positiivsega võrreldes. Kõigest sellest saab üle. Head mälestused peaks aga jääma. Eks?
Ehk Ristna öösõit oli tõeliselt elamusterohke. Tõsi, rajal ratta sadulas olnuks veel ägedam. Aga ka korraldajana sai päris tugeva emotsiooni. Pimedus ja tuhat küünalt, mõnikümmend petrooleumlampi ja viis väikest lõket sind ümbritsemas. Lisaks mahe, tuulevaikne sügisilm.
Mihkel Laine video mõlemast võistlussõidust.
Emmastesse sai üles eelmisest korrast veel suurem telklinnak. Ka ilm soosis möödunud aastast enam. Osalejaterekord sai löödud. Rõõm, et leidub häid inimesi, kes on valmis oma aega ja jõudu ürituse õnnestumisse panustama, tulles tiimile abiks. Ilma nendeta ei saaks midagi toimuda. Eredaim hetk oli aga juba enne võistlussõite. Noored kutid käisid õhtuti rajal (nii palju kui seda nädala sees valmis oli) harjutamas. Laupäeva hommikul, täpselt kell 8- raadiouudiste järgi- koputas üks aga uksele, et ratast laenata. Läks koos sõbraga harjutama (nüüd juba märgitud rajale), sealjuures väntas sõber selleks 10+ km enne maha. Ja pärast koju tagasi jälle. Noorte huvi spordi vastu on suurim motivaator, miks üldse midagi selles valdkonnas siin piirkonnas teha.
Emmaste 14. Rattamaraton täispikkuses.
Tegelikult vasardab peas ikkagi mõte, et järgmine aasta võiks lihtsalt osaleda. Eks näis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar