Mis siis jaanijärgsesse perioodi mahtunud on?
25ndal pidin pealinnas käima. Õnnestus vaatamata pühadejärgsele ajale praamipilet saada. Tõsi, varahommikusele reisile.
27ndal olid maakonna MV jalgpallis. Meeste puhul oli tiime vähem kui paaril varasemal aastal- 6. Samas tase oli hea. Vaid alagrupi viimased mängud ja kohamängud lõppesid suureskooriliste vahedega. Naiste puhul võinuks küll rohkem tiime osalemas olla. Toimetasin isegi selle nimel, et enda trennitüdrukud tiimi kokku saaks. Ja lõppkokkuvõttes tuli neil vaid üks mäng mängida. Või täpsemalt öelduna- nad said vaid ühe mängu mängida. Soovinuks vast ikka rohkem.
Ise sain piisavalt mänguminuteid ja turniiri või üleüldse võistluste parima koha- 4. Sisuliselt rikkus medalivõimalused üks õnnetu mäng, kus ise võimalusi ära ei löönud ja vastane lõi. Otse nurgalöögist. Samas teistpidi on mul hea meel, et nö põlvkonnavahetus on toimunud ja nooremad said seekord etteotsa.
Eelmisel nädalal läbisin kaks korda Raplamaa-Tallinn teekonna. Sinna vahele jäänud kahe päeva jooksul vist midagi väga asjalikku ei teinud. Ei löö ette küll.
Reede ehk 3s läks hommikust saati Kaitseliidu noorte suvelaagri alla. Varustus, ettevalmistus, tegevus. Viimane oli lihtne. Ja mugav. Mõnus. Tegelesin peamiselt kanuudega. Et mehehakatised õppisid selgeks, kuidas kanuu ümber keerata, sain minaga märjaks. Üllatuseks selgus, et vesi on päris soe. Nii hilja ujuma minna- vanadus vist juba. Kunagi oli esimene kord ikka kindlasti maikuus.
Laupäeva ennelõunal rahvaliiga mäng jalgpallis. Soe ja kuiv, muld tolmas, justkui oleks rannas liival mänginud. Ja kuigi vastane oli saanud viimati kaks suurt kaotust, oli mäng üsna tasavägine. Mis iseenesest oligi parem. Kasutegur on suurem. Pealelõunal orienteerumise MV sprindis. Hooaja teine start juba! Salamisi mõtlesin, et hea õnne korral võiks kodusel rajal medali võtta. Ent jalgpallimäng oli palju mahla välja imenud ning loll pea on ikka loll pea. Ehk esimese viie punktiga kolm viga teha. Koolisüsteemi järgi hinne mitterahuldav :)
Pühapäeva hommikul lesisin jupp aega lihtsalt võrkkiiges. Ja nagu siin juuni lõpu postituses olin kirjutanud, et puhkuse ajaks võiks telefoni välja lülitada, nii ka kujunes. Aku sai tühjaks. Ja ei tahtnudki seda laadima panna. Esmaspäeva õhtul, kui tagasi kodus olin, laadisin. Pinises tükk aega :)
Pealelõunal avastasin fantastilise sauna. Või eelkõige koha, kus saun asus. Keset metsa. Ümberringi vaid puud ja linnulaul. Välikemmerg oli ka püsti pandud ja sauna ette tiik rajatud. Muidu aga puhas loodus. Seal oleks/on päris vahva nädalalõppudel saunas käia. Puhkus ja rahu.
Niipalju toimus ka, et lõin käed Liblika üleandmiseks. Ja eriti õnnelikult läks, et samal õhtul ühte kurvi liiga optimistlikult lõigates tegi ta pisikese (Tänaku tegevusega võrreldes peaks küll teist terminit kasutama) hüppe. See lõi kütuseanduri lolliks ja autot taaskäivitada ei lubanud. Seega uue omaniku algus paljulubav ei olnud.
Teisipäeval väntasin rattaga 80 km. Tundus, et õnnestub vihma vältida. Paarikümne km järel anti ikka tuld ülaltpoolt. Tagasiteel klaaris jällegi ära ilma.
Reede-laupäev Eestimaa mängud. Pühapäevast kolmapäevani Real Madridi jalgpallilaager. Neljapäevast pühapäevani Hiiu Folk. Siis löön mõneks päevaks taas jalad seinale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar