Täna tegin silmad lahti 08:25. Telefoni säutsu peale. Saabus e-kiri. Selles suhtes on mobiilist kohati ikka abi ka. Kui tihtipeale- eriti kui üritad end nö kõrvalistest asjadest välja lülitada- käivad need piiksud ja märguanded pinda, siis täna mitte.
Olin planeeritust kauemaks unemaailma jäänud ehk sisse maganud. Samas oskas organism just sobiva päeva valida, sest teisipäeviti on mul esimene tund vaba töö juures.
Seega veidi särtsakamad liigutused ja peagi olin taas graafikus.
Hiline ärkamine on erandlik ka seepärast, et tõusen hommikuti üles meelsasti. Üks asi on puhtalt ärkamine. Varajane ärkamine. Millega mul üldiselt probleeme pole olnud mitte kunagi. Teine asi on üles tõusmine kui päeva alustamine ja tööle minek. Ehk kõik need sinise esmaspäeva jutud või vastumeelsus tööl käimise osas. Mulle võõras teema.
4 kommentaari:
Esimest korda elus ma ei jaksa 2ra oodata, kunas kellakeeramise aeg... hetkel saan 22ri veeri maast lahti, alates eelmisest kellakeeramisest... nyyd peaks asjad jonksu j2lle saama ja hommikuinimeseks muutuma...
Vanaks hakkad jääma :) Mäletan kui väga Sulle varem varakult tõusta meeldis :D
Jah?
Hommikud on head t6esti...
Aga vanaduse suhtes- kas mitte ei peaks see unevajadus v2iksemaks muutuma? Et 4-5 tundi 88sel und peaks piisav olema?
Minu meelest on nii, et noored saavad hakkama põgusa uneajaga. Siis nö suured ehk täiskasvanud vajavad pikka und ja ei suuda unetutest öödest taastuda. Ja kui kuldne keskiga möödas, siis unevajadus taas väheneb.
Postita kommentaar