Jalgpall

Käinas tahetakse (ja veel lapsevanemate soovil) uus grupp avada, algajad. Iseenesest suurepärane, et noortel on huvi ja soov organiseeritult jalgpalliga tegeleda. Ja endale on see ka justkui kinnitus, et täiesti mööda trenne andes ei pane. Lapsed on selle koha pealt ausad vähemalt.

Teisalt on murekoht treeneritega. Praktiliselt on saarel üks täiskohaga vutitreener ja siis paar tükki, kes seda hobikorras muude asjade kõrvalt teeb. Ise paigutaks end kuhugi nende kahe vahele. Arvestades, et mul on regulaarselt töös kaks gruppi ja Emmaste omad nö ootelehel praegu.

Viimastest ongi kahju, kuna lihtsalt pole aega olnud suvel siin trenne anda. Niigi on nö puhast puhkust üsna vähe jagunud. Samas ei tohi siinsed trennid mingil juhul mujal toimuvate tõttu kannatada. Siinset vahepausi õigustab vast ka see, et kooliõpetajana näen neid lapsi üheksa kuud jutti ja mõningane paus on hea.

Kui võtta ajaliselt, siis ei tohiks ju olla küsimus kaks lisatundi nädalas leida- algajatega üle tunni korraga ei tee kindlasti. Aga trenni ei saa- või olgu, saab, aga ei tohiks- minna kaks kätt taskus ja kohapeal tegevusi välja mõtlema hakata. Ehk arvestada tuleb ettevalmistusajaga.

Et käigud on piiratud, tuleb leida olemasolevate nuppudega parim mängukombinatsioon. Nii, et noorte huvi jalgpalli vastu saaks rakendatud, samas nii, et end lõhki ei tõmbaks ja jääks aega ka enesetäiendamiseks ja analüüsiks.